Ida Rubinstein

Allikas: Vikipeedia
Ida Rubinstein (1912)

Ida Rubinstein (vene keeles Ида Львовна Рубинштейн Ida Lvovna Rubinštein; 3. oktoober (vkj 21. september) 1883 Harkov, Harkovi kubermang20. september 1960 Vence, Alpes-Maritimesi departemang) oli Keiserliku Venemaa ja Prantsusmaa näitleja, tantsija ja antreprenöör.

Rubinstein oli pärit rikkast juudi perekonnast. Pärast vanemate surma elas ta 1894. aastast Peterburis. Aastatel 1904–1907 õppis ta Keiserliku Väikese teatri juures näitekunsti kursustel, 1907–1908 käis Mihhail Fokini juures balletitundides.

Djagilevi trupis[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1909–1911 tantsis ta Sergei Djagilevi balletitrupis Ballets Russes. Juunis 1909 debüteeris Djagilevi trupis Pariisis Théâtre du Châtelet' laval Mihhail Fokini balletietenduses "Kleopatra", kus tantsis kõrvu Anna Pavlova, Wacław Niżyński ja Tamara Karsavinaga. Juunis 1910 tantsis ta koos Niżyńskiga Fokini balletis "Šeherezade" (mõlema lavastuse stsenograaf oli Léon Bakst).

Pärast Djagilevi trupist lahkumist[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Djagilevi trupist lahkumist asutas Rubinstein oma näitetrupi, kus mängis ka ise kaasa. Esineti Pariisi teatrites, kuid erilist edu etendustel ei olnud.

1910. aastatel soetas Rubinstein Pariisis eramaja, mille sisekujunduse lasi teha Léon Bakstil.

Rubinstein jätkas tegevust antreprenöörina kuni 1938. aastani. 1928. aastal lasi ta Bronisława Niżyńskal panna kokku balletitrupi. Koreograafidest kutsuti sinna Leonid Mjassin ja Mihhail Fokin ning kunstnikest Aleksandr Benois. Samal aastal lavastas Niżyńska trupi jõududega balleti "Boléro" Maurice Raveli muusikaga. Esietendus toimus Pariisis. Trupp tegutses kuni 1938. aastani.

1935. aastal sai Rubinstein Prantsuse kodakondsuse. Aastatel 1939–1945 oli ta sõja jalust eemal, elades Londonis. Elu viimased kümme aastat elas ta Lõuna-Prantsusmaal Vence'is.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kujutamine kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]