Ida Aalberg
| Ida Aalberg | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 4. detsember 1857 |
| Surmaaeg | 17. jaanuar 1915 (57-aastaselt) |
| Matmispaik | Hietaniemi kalmistu |
| Amet | teatrilavastaja |
Ida Emilia Aalberg (4. detsember 1857 Janakkala vald – 17. jaanuar 1915 Peterburi) oli soome näitleja.
Ta sai kuulsaks eriti traagikuna.[viide?] Teda peetakse Soome teatriajaloo algusaja kõige tähelepanuväärsemaks rahvusvaheliselt tuntud näitlejatariks.[viide?]
Aalberg oli 1874–1883 Soome Teatri näitleja ja hiljem regulaarne külalisnäitleja.[1] Ta esines ka Skandinaavia maades, Saksamaal, Ungaris, Venemaal jm.
Kui 1902. aastal valmis uus teatrihoone, sai Soome teater nimeks Soome Rahvusteater. Aalberg hakkas 1903 huvi tundma ka lavastamise ja teatrijuhtimise vastu. Aastal 1909 nimetati ta lavastaja-näitlejaks (abijuhatajaks)[2]. Lavastajana Aalberg siiski menukas ei olnud. Tema loobumine tekitas 1911 kultuuriskandaali, ja hoolimata plaanidest ei jõudnud ta naasta regulaarseks külalisnäitlejaks, sest jaanuaris 1915 ta ootamatult suri. Aalberg on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.
Aalberg oli aastast 1887 abielus tuntud fennomaani Lauri Kivekäsega; abielu kestis mehe surmani. Aastast 1894 oli tema abikaasa Peterburi jurist ja filosoof parun Alexander Uexküll-Gyllenband, kellest hiljem sai tähtis teatritegelane.[2]
Rahvusteatri taha Kaisaniemi parki rajati sügisel 1972 kujur Raimo Utriaineni kavandatud Ida Aalbergi mälestussammas "Esirippu" ('eesriie'), mis oli Soome esimene mittefiguratiivne skulptuurmonument ning tekitas pärast kavandivõistluse võitmist 1961 oma abstraktsuse tõttu suurt furoori. [3]
Helsingi linn on nimetanud Ida Aalbergi auks ühe tee Põhja-Haagas.
Ida Aalbergin sünnikodu on Janakkala vallas Leppäkoskis. See raudteevahi maja on praegu Ida Aalbergi muuseum. Janakkala valla raamatukogu, millele samuti on antud Aalbergi nimi, asub Ida Aalbergi väljakul.
Jaakko Pakkasvirta filmis "Runoilija ja muusa" (1978) mängis Ida Aalbergi Kyllikki Forssell.
Rolle
[muuda | muuda lähteteksti]- Nora
- Julia ("Romeo ja Julia")
- Ophelia ("Hamlet")
- Margareta ("Faust")
- Mary Stuart (Bjørnsterne Bjørnsoni näidend)
- Kleopatra ("Antonius ja Kleopatra")
Postmark
[muuda | muuda lähteteksti]Ida Aalbergi juubeliks ilmus 12. aprillil 1957 mitmevärviline Soome postmark tiraažiga 1 996 000 nimiväärtusega 30 marka. Hammastus oli 14×14.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Kansallisbiografia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. mai 2017. Vaadatud 8. oktoobril 2014.
- ↑ 2,0 2,1 Antti Manninen: Ida Aalberg oli suomenkielisen teatterin ensimmäinen todellinen tähti. Helsingin Sanomat 4.12.2006
- ↑ Markku Valkonen, Juhani Pallasmaa, Hannele Savelainen: Raimo Utriainen – soiva viiva, Rakennustieto, 2007