Interreg
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Interreg (ka INTERREG) on riikide ühenduse algatus, mille eesmärk on stimuleerida piirkondadevahelist koostööd Euroopa Liidus. See algas aastal 1989. Tegevust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF). Eesti ala haarati arenguprojektidesse programmi teisel etapil (Interreg II).
Programmi eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]
Programmi põhieesmärk on stimuleerida liikmesriikide vahelist koostööd Euroopa Liidu eri tasanditel. Üks selle peamisi eesmärke on vähendada mõju riigipiiride kasuks võrdse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu kogu riigi territooriumil Euroopa Liidus.
Interreg algatuse eesmärk oli tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust kogu Euroopa Liidus, edendades tasakaalustatud arengu mandri kaudu piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd. Erilist rõhku projektides pööratakse koostööle EL naaberpiirkondade riikidega. Interreg II mahus oli programmi üheks eelistuseks koostöö Skandinaavia ja Balti riikide vahel.
Organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Interreg I käivitati algselt ajavahemikule 1989–1993. Programmi jätkati edasi Interreg II mahus aastatel 1994–1999 ja Interreg III mahus aastatel 2000–2006. Eelnevad etapid suleti aastal 2008. Praegune koostöö Interreg IV mahus hõlmab aastaid 2007–2013. Interreg erineb enamikust ühtekuuluvuspoliitika programmidest ühes olulises aspektis: see hõlmab koostööd kahe või enama liikmesriigi vahel. Interreg programmi mahus realiseeritud projektid peavad tõendama positiivset mõju arengule mõlemal pool EL piiri (nii liikmesriikides kui nende vahetutes naabrites). Kui meetmete rakenduskavad on heaks kiidetud Euroopa Komisjoni tasemel, siis reeglina on abi osakaal 50%. Mõnedel juhtutel (vaesemates riikides) võib toetus olla ka kuni 100% projekti kuludest. Projektides võivad partneriteks olla eri riikide nii avaliku sektori asutused kui eraettevõtted.
Tegevusvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]
Kogu programm on jagatud kolmeks – Interreg A (piiriülene koostöö), B (riikidevaheline koostöö) ja C (piirkondadevaheline koostöö).
Piiriülene koostöö külgnevate piirkondade vahel eesmärk on arendada piiriüleseid majanduslikke ja sotsiaalseid keskusi läbi ühiste arengustrateegiate. See Interreg vahendite osa on mahukaim ja eesmärk on luua administratiivne infrastruktuur ka kohalikul tasandil Interreg vahendite kasutamiseks. Eesti haakus programmiga Interreg IIA tasandil (näiteks Soome-Eesti koostöö Paldiski linna alternatiivse arengukava väljatöötamisel ja kohaliku omavalitsuse spetsialistide koolitamisel).
Riikidevaheline koostöö hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi, eesmärgiga saavutada parem lõimumine Euroopa Liidus. Koostöö peab haarama paljude riikide koostööd sarnaste probleemide lahendamiseks. Eestis on käivitatud üle kümne Interreg IVB programmi, sh osavõtt Läänemere riikide koostööst sisemere ja saarestike uurimiseks ja kaitsmiseks.
Piirkondadevahelise koostöö eesmärk on tõhustada piirkondliku arengu poliitika ja vahenditega läbi ulatuslike teabevahetuse ja kogemuste jagamise (koostöö võrgustikud). See on rahaliselt kõige väiksema osa, kuid programmid hõlmavad eranditult kõiki ELi liikmesriike. Interreg IIIA programmi mahus realiseeriti Soome-Eesti koostöös üle 150 projekti, millest suur osa aitas ette valmistada Eesti liitumist Euroopa Liiduga.