Häälekõri
Ilme
Häälekõri ehk hääleaparaat (ladina keeles glóttis) on paljudel organismidel kõriõõnes paiknev avaus, mis piirneb häälekurdude ja häälepiluga.[1]
Häälekõri osaleb suure tõenäosusega ka kõriõõne kaudu toimuvas kommunikatsioonis (häälitsemine).
Häälekõri areng, anatoomia, asend, kuju ja morfoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Roomajatel
[muuda | muuda lähteteksti]Madudel
[muuda | muuda lähteteksti]Madudel on häälekõri ja kui maoliik Pituophis melanoleucus välja arvata, puuduvad neil häälekurrud. Häälitsevad nad üksnes häirimise korral ehk kaitsereaktsioonina tekitades sisinat jõuliselt läbi häälekõri sisse ja välja hingates.
Imetajatel
[muuda | muuda lähteteksti]Koduloomadel
[muuda | muuda lähteteksti]Häälekõri koosneb limaskestaga kaetud pilkkõhredest, paarilisest häälekurrust ja nende vahele jäävast häälepilust ning paikneb kõriesikust kaudaalselt.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Arne Lepp. "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 386, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 213, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Structure and Function of the Glottis, Veebiversioon (vaadatud 05.01.2014) (inglise keeles)
- RICHARD M. LEVITAN,E. ANDREW OCHROCH, SCOW KUSH, MPH, FRANCES S. SHOFER, JUDD E. HOLLANDER, Assessment of Airway Visualization: Validation of the Percentage of Glottic Opening (POGO) Scale, ACADEMIC EMERGENCY MEDICINE September 1998. Volume 5, Number 9, 919 — 923, Veebiversioon (vaadatud 05.01.2014) (inglise keeles)