Häälekõri

Allikas: Vikipeedia

Häälekõri ehk hääleaparaat (ladina keeles glóttis) on paljudel organismidel kõriõõnes paiknev avaus, mis piirneb häälekurdude ja häälepiluga.[1]

Häälekõri osaleb suure tõenäosusega ka kõriõõne kaudu toimuvas kommunikatsioonis (häälitsemine).

Häälekõri areng, anatoomia, asend, kuju ja morfoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel on häälekõri ja kui maoliik Pituophis melanoleucus välja arvata, puuduvad neil häälekurrud. Häälitsevad nad üksnes häirimise korral ehk kaitsereaktsioonina tekitades sisinat jõuliselt läbi häälekõri sisse ja välja hingates.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomadel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Häälekõri koosneb limaskestaga kaetud pilkkõhredest, paarilisest häälekurrust ja nende vahele jäävast häälepilust ning paikneb kõriesikust kaudaalselt.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Arne Lepp. "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 386, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
  2. Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 213, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]