Hullu lehma tõbi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Hullulehma tõve tõttu seismisvõime kaotanud veis

Hullu lehma tõbi ehk veiste spongioformne entsefalopaatia (BSE) on veiste nakkushaigus, mis põhjustab nakatunud looma surma püsivate närvikahjustuste tekke tagajärjel. Peamisteks sümptomiteks on kaalulangus ning käitumis- ja liikumishälved. Veiste spongiformse entsefalopaatia põhjustajaks ning ülekandjaks on valguosake ehk prioon ning haigusele on omane aeglane kulg. Hullulehma tõve olemasolu on laboratoorselt võimalik uurida vaid surnud isenditel, kuna proovimaterjalina kasutatakse looma aju.[1] Hullu lehma tõbi sai alguse Suurbritanniast 1986. aastal, kus ka tänapäeval diagnoositakse suurem osa BSE juhtumitest. Eestis ei ole hullu lehma tõve diagnoositud. [2]


Põhjused ja sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

Hullulehma tõve põhjustavad prioonie nakkuslikud vormid. Prioonid esinevad ajus, seljaajus ja peensooles, häirides kesknärvisüsteemi tööd. Tõendid, et valke võiks leiduda lihasmassis või piimas puuduvad, kuid kariloomad võivad nakatuda kui lihasmassis leidub patogeenset närvikude. Hullulehma tõvel on väga pikk inkubatsiooniperiood, üldiselt 4-5 aastat, ning surm saabub nädalate kuni mõne kuuga alates esmaste haigustunnuste ilmnemisest. Iseloomulikeks sümptomiteks on hirmunud olek, agressiivsus, erutuvus, raskused liikumisel ja tõusmisel, ebaloomulik rüht, kaalulangus ning vähenenud piimatootlikus. Samuti on kõrgenenud tundlikus puute- , valgus- ja heliärritustele.[3] Inimestele edasi kandunud hullulehmatõve nimetatakse Creutzfeldti-Jakobi tõveks. Nakkus võib edasi kanduda süües veiste aju või seljaaju, kuid puudub ühene järeldus edasise haiguse kulgemise osas inimestes. [4]

Diagnoos[muuda | muuda lähteteksti]

Hullulehmatõve diagnoosimine on praktiline probleem, sest elusloomi ei saa haiguse olemasolu suhtes kontrollida. Ainus võimalus kinnitada hullulehmatõve esinemist on postuumne autopsia. Haigestunud loomadel leidub aju hallaines kahepoolseid sümmeetrilisi degeneratiivseid muutusi, närvikoe auke, ja nende aju meenutab käsna. Hullulehmatõvele ei ole ravi ega vaktsiini. Ainuke võimalus haiguse ennetamiseks on keelata liha- ja kondijahu söötmine veistele ning nakatunud loomade isolatsioon ja tapmine.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Bovine spongiform encephalopathy". Wikipedia.org. Kasutatud 02.12.2018.
  2. HealthLink British Columbia. "Mad Cow Disease". healthlinkbc.ca, 03.03.2017. Kasutatud 02.12.2018.
  3. World Healh Organization. "Bovine spongiform encephalopathy (BSE)". WHO.int. Kasutatud 02.12.2018.
  4. Veterinaar- ja Toiduamet. "Rohkem BSE-st". vet.agri.ee. Kasutatud 02.12.2018.
  5. Микроскопическая техника. "Диагностика губкообразной энцефалопатии". abx.narod.ru. Kasutatud 02.12.2018.