Hoyvík

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hoyvíki asukoht Fääri saartel
Vaade Ovastu Hoydalar ümbruskonnale
Hoyvík aastal 1839
Jógvan Waagstein: Kýrdalur í Hoyvík 1930 (Hoyvíki küla). Fääri postmark FO 532, välja antud 19. septembril 2005.

Hoyvík on Streymoy saarel asuv Fääri saarte suuruselt kolmas linn. 2011. aasta 1. jaanuari seisuga elas linnas 3633 inimest.

Aastast 1978 moodustab Hoyvík Fääri saarte pealinna Tórshavniga ühe omavalitsuse ja sellest ajast peale on linna elanike arv väga kiiresti kasvanud. Hoyvík on muutunud pealinna põhjapoolseks eeslinnaks.

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Kohanime Hoyvík esimene osa tuleb sõnast hein (hoyggj) ja teine osa viitab lahele (vigen), kus asula asub.[1] Sealt pärit inimeste kohalik nimetus on hoyvíkingur.

Linnast idas asub väike, 0,8 hektari suurune asustamata Hoyvíkshólmuri laid, mis on üks Fääri saarte 11 laiust. Aastal 1939 ehitati sinna väike tuletorn, mis on alles ka praegu. Üle laiu avaneb vaade Nólsoyarfjørðuri väinale ja ida pool paistab Nólsoy saar. Kirdes paistab Eysturoy saar, millega ühenduse loomiseks on plaanitud ehitada merealune tunnel. Linnast lõunas asub Hoydalari org, kus asub gümnaasium ja mis moodustab ka piiri Tórshavniga. Lisaks asub linnas Fääri saarte ajaloomuuseum.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hoyvík on vana kuninga vabatalupoegade asundus ja aastal 1584, mil alustati sealsete maade kohta raamatute pidamist, asus seal kaks talu. Aastal 1600 liideti need talud aga üheks. Tänu pealinna, kus töötasid ja elasid Taani ametnikud, lähedusele proovisid ametnikud saada talu enda renditaluks, et saada sealt lisa oma palgale. See õnnestus esimest korda aastal 1802 ja seejärel jagati talu üle kahe sajandi taas kaheks võrdseks osaks, millest üks kuulus ühiselt politseiülemale ja kohtunikule. Aastast 1819 kuulus see talu vaid politseiülemale.[1]

Just see talu muudeti aastal 1920 põllumajanduslikuks uurimisjaamaks ja sinna ehitati uued hooned. Kui jaam aastal 1982 põhja poole Kollafjørðurisse koliti, avati talus tänini tegutsev vabaõhumuuseum. Muuseumihoonena kasutatakse enne 1813. aastat ehitatud vana hoonet, mis sisaldab tööriistu ja nõusid, mida Fääri saarte taludes 200 aastat tagasi leidus. Talu teine osa jäi pärast 19. sajandi alguses toimunud jagamist perekonnale, kes on seal elanud alates 1600. aastast kuni tänapäevani.[1]

Asula elanike arv oli enne 20. sajandit väga väike ja kuni 19. sajandi keskpaigani koosnes kogu rahvastik ühe talu elanikest. Hiljem jagunes talu kaheks ja väljapoole neid talusid ehitati esimesed majad aastal 1835. Pärast Teist maailmasõda ehitati talu maade lähedale veel mõni maja, kuid tõeline arendusbuum on seal olnud alates 1980. aastate algusest. Uued majad on ehitatud maale, mida varem peeti taluniku talust eemal asetsevaks põllumaaks.

2005. aasta 31. augustil kirjutati kohalikus muuseumis alla Fääri saarte ja Islandi vaheline vabakaubandusleping, mida tuntakse nimega Hoyvíki leping.

Sealsele esimesele kirikule pani nurgakivi 2005. aasta juunis Taani kuninganna Margrethe II. 2007. aasta 4. novembril pühitses kiriku ligikaudu 1000 külalise juuresolekul piiskop Hans Jacob Joensen.

Hoyvíkisse plaanitakse rajada Fääri saarte peaministri (Løgmaður) ametlik elukoht.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Ólavur Clementsen. "Hoyvík / Sepac 2007". Vaadatud 04.03.2014. Inglise.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]