Eysturoy

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eysturoy
Saarestik Fääri saared
Koordinaadid 62° 13′ N, 6° 53′ W
Pindala 286,3 km²
Kõrgeim koht
Elanikke
11 490 (2018)
40,1 in/km²
Position of Eysturoy on Faroe map.png

Eysturoy ['estroi] ('idasaar') on suuruselt teine saar Fääri saarestikus nii pindala kui ka elanike arvu poolest.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Eysturoyt eraldab Streymoy põhisaarelt kitsas veeriba. Eysturoy on väga karmi geograafiaga. Saarel on 66 eraldiseisvat mäge, sealhulgas Slættaratindur (880 m), saarestiku kõrgeim tipp. Eysturoy olulised asulakohad on põhjas Fuglafjørður ning lõunas Runavíki ja Nes poolt tihedalt asustatud piirkond.

Eysturoy on Streymoyga ühendatud Streymini sillaga, mis asub üle neid eraldava veeriba. Saarlased nimetavad seda silda naljaga pooleks "ainsaks sillaks üle Atlandi ookeani". (Šotimaa Seili saare põliselanikud esitavad sama väite, nagu ka Suur-Bernera elanikud Välis-Hebriididel). Saare idarannikul asuv Leirvík on värav transpordiühendusteks kirdesaarte, eriti Klaksvíkiga Borðoy saarel, vahel. Klaksvíkiga on Fääri saarte suuruselt teine linn. Detsembris 2020 peaks avatama Eysuroy merealune tunnel, mis loob otsese ühenduse Runavíki, Strenduri ja Tórshavni vahel ning muudab Lõuna-Eysturoy keskpunktiks Tórshavn-Klaksvíki teljel.

Eysturoy huvipakkuvate paikade hulka kuuluvad Eiði ja Gjógvi külad, millest viimasel on kivide vahel väike looduslik sadam; Blásastova ajaloomuuseum Gøta külas; ja Fuglafjørðuri varmakelda (kuumaveeallikad), mis näitab saarestiku vulkaanilist päritolu. Saare põhjatipus on looduslikud basalttornid Risin og Kellingin .

Glyvrari linn Eysturoy idarannikul on peakontor Bakkafrostile - suurimale ettevõttele Fääri saartel. Bakkafrost on kogu maailmas kaheksas suuruselt kalandusettevõte.

Oluline linnuala[muuda | muuda lähteteksti]

BirdLife International on määranud saare põhja-, kirde- ja kaguranniku oluliseks linnualaks, kuna need on olulised merelindude pesitsuspaikadena. Eriti põhja-tormilindude Puffinus puffinus (2500 paari), Atlandi tormipääsu Hydrobates pelagicus (500 paari) ja krüüslite Cepphus grylle (300 paari) jaoks.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. BirdLife International. (2012). Important Bird Areas factsheet: Eysturoy.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]