Horvaatia-Sloveenia piirivaidlused

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Horvaatia (rohelisega) ja Sloveenia (oranžiga)
Vaidlustatud piirid Pirani lahes

Horvaatia ja Sloveenia vahelised piirivaidlused kestavad alates 1991. aastast kui Horvaatia ja Sloveenia kuulutasid end iseseisvateks vabariikideks. Kuna riikidevaheline piir ei olnud pärast liitriigi Jugoslaavia lagunemist täpselt kindlaks määratud, siis vaieldi mitme piirilõigu üle nii maismaal kui ka merel, eriti Pirani lahes.[1]

Horvaatia Statistikabüroo andmetel jagavad need kaks riiki umbes 668 kilomeetrit piiri. Sloveenia Statistikaameti andmetel on piir 670 km pikkune. Piir kulgeb enamasti mööda edela-kirde telge.

Riigid on püüdnud vaidlust lahendada, seda eelkõige 2001. aasta Drnovšeki–Račani kokkuleppega,[2] mille ratifitseeris küll Sloveenia, kuid mitte Horvaatia.[3] Vaidlustatud piiri tõttu blokeeris Sloveenia Horvaatia liitumiskõnelused Euroopa Liiduga[4], kuni mõlemad riigid ja ühendus jõudsid kokkuleppele lahendada vaidlus siduva arbitraaži teel.[5]

2017. aasta 29. juunil tegi Alaline Arbitraažikohus piiri puudutava siduva otsuse. Sellega tehti otsus maismaapiiri vaidlusaluste osade kohta, tõmmati piir Pirani lahes ja otsustati, et Sloveenial peaks olema otsepääs Aadria mere põhjaosa rahvusvahelistele vetele, kasutades Horvaatia veeteid ületavat koridori.[6] Samuti otsustati sellega mitmed teised vaidlusalused piirialad.

Sloveenia tervitas otsust, kuid Horvaatia teatas, et ei hakka seda ellu viima. Horvaatia loobus protsessist juba 2015. aastal, viidates Sloveenia valitsuse esindaja ja vahekohtu liikme vahel avastatud kõnelustele kui vahekohtureeglite rikkumisele.[7][8][9] Sloveenia rakendas otsuse 29. detsembril 2017 Horvaatia jätkuva vastuseisuga.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]