Holmi tänav (Tartu)

Holmi uulits Ülejõel 1910. aasta paiku

Holmi tänav 1877. aasta kaardil (all keskel)

Holmi tänav (Holmstraße) oli tänav Tartus, Emajõe vasakul kaldal.

Tänav algas Henningi platsilt (umbes praeguse Narva maantee ja Raatuse tänava ristmiku kohal) ja suundus jõeni. Holmi tänava lõpp asus praeguse Uueturu tänava otsa vastas üle jõe.

Holmi tänav oli 19. sajandist 1941. aastani oluline äritänav ning vaheaegadega kuni 1956. aastani toimis jõeületuskoht Holmi ja Uueturu tänava vahel. Tänava otsa juures jõekaldal asusid puuturg, kalaturg ja vanakraamiturg. Tsaariajal liikus jõel liiniparv. Kuni 1933. aastani kasutati ajutist ujukitel silda (nn nahksild), siis viidi see üle praeguse Võidu silla trassile. 1941. aastal ehitasid sakslased püsiva puitsilla, sest taganevad Nõukogude väed olid lasknud õhku senise peamise jõeületusvõimaluse – Kivisilla. Nõukogude väed ehitasid 1944. aastal uue puitsilla ning see oli 1956. aastani Tartu ainuke aasta läbi ületatav sild. Võidu silla valmides puitsild lammutati.

Holmi ja Kalaturu tänava nurgal asus linna esimene juugendstiilis ärihoone, mis kuulus Feodot Kudrjašovile ning kus tegutses ka hotell Jakor (1905, arhitekt Rudolf von Engelhardt). Hoone põles 1941. aastal. Terveks jäänud ärikorrus lammutati 1948. aastal.

Holmi 2 asus 1881. aastal tegevust alustanud Franz Georg Faure metallitöökoda, kus 1895. aastal hakkas tööle malmisulatusahi. 19. sajandi lõpul oli F. Faure tehas Franzenhütte Lõuna-Eesti suurim masinaehitusettevõte, firmale kuulus ka auru jõul töötav sae- ja jahuveski ning mitu kauplust. F. Faure vabriku baasil loodi OÜ Tartu Masina-Vabrik, mis sai 1920. aastal nimeks AS põllutöömasinate tehas Estöö ja seejärel põllutööriistade ja masinavabrik AS Tegur. 1930. aastate algul läks AS Teguri tehas pankrotti ja selle ostis Pikalaenu Pangalt Jaan Ratnik.

J. Ratniku ettevõte natsionaliseeriti 1940. aastal.

Tänapäeval on endise Holmi tänava kohal Holmi park.

Välislingid

• Fotosid majadest Holmi tänaval