Herman Evert

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hermann Evert (20. veebruar 1898 Uusna vald, Viljandimaa – 20. september 1982 Tallinn) oli ökonomist ja kirjastustegelane, Eesti Kirjanduse Seltsi büroo juhataja aastatel 1924–1940.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Hermann Evert sündis oma vanemate kaheksanda lapsena[1] Viljandimaal Uusnas Everti talus. Ta käis koolis Tartus ja õppis seejärel Riia Polütehnilise Instituudi kommertsosakonnas.

Ta osales Vabadussõjas ning sai Irboska all haavata.[2] Pärast viibimist aastatel 1921–1923 Ameerika Ühendriikides õppis ta aastatel 1923–1931 Tartu Ülikoolis kaubandust. Ta osales Üliõpilasseltsi Liivika tegevuses, olles selle põhimõtete kujundaja ja alleshoidja ning seltsi peaideoloog 1930. aastatel.

Ta oli 1924. aastast Eesti Kirjanduse Seltsi büroo juhataja Tartus.

Pärast Eesti okupeerimist oli ta aastatel 1945–1950 Leningradi oblastis vangis.[3] Seejärel elas ta Türil ja Tallinnas. Ta korraldas 1966. aastal Tartus Eesti Kirjanduse Seltsi arhiivi säilinud osa.[4]

Ta on maetud Everti talu kalmistule.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli aastatel 1930–1936 abielus Renate Kaasikuga.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Palm, August: Eesti kirjanduse selts 1907-1932. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus 1932
  • Evert, Herman: Üliõpilase kasvatus ja üliõpilasühingute reform. Akadeemia - ÜS Liivika 30-aasta juubeli erinumber, 3 (17) aprill 1939, lk 145-153. Tartu: Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liit
  • Laak, Marin & Ojasaaar, Kristi: Sada aastat ajalugu: Eesti Kirjanduse Selts 1907-2007. Tartu 2007
  • Haug, Toomas: "Liivika" kodukord. Kohtumine Herman Evertiga 1980. aastal. – Looming 9/2015, lk 1283-1299

Viiteid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Toomas Haug: "Liivika" kodukord. Kohtumine Herman Evertiga 1980. aastal. – Looming 9/2015, lk 1283.
  2. Toomas Haug: "Liivika" kodukord. Kohtumine Herman Evertiga 1980. aastal. – Looming 9/2015, lk 1292
  3. Toomas Haug: "Liivika" kodukord. Kohtumine Herman Evertiga 1980. aastal. – Looming 9/2015, lk 1283
  4. Marin Laak & Kristi Ojasaaar: Sada aastat ajalugu: Eesti Kirjanduse Selts 1907-2007. Tartu 2007, lk 25

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]