Herman Evert

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Herman(n) Evert (8. veebruar (vkj)/ 20. veebruar 1898 Everti talu, Uusna vald, Viljandimaa20. september 1982 Tallinn) oli ökonomist ja kirjastustegelane, Eesti Kirjanduse Seltsi büroo juhataja aastatel 1924–1940.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis oma vanemate kaheksanda lapsena[1] Viljandimaal Uusnas Everti talus. Ta õppis Suure-Kõpu Metsaküla külakoolis aastatel 1904–1907, Simbirski kubermangu Svetloje Ozero külakoolis 1907–1909 ja Tartu Reaalkoolis 1909–1915. Seejärel õppis ta Riia Polütehnilise Instituudi kommertsosakonnas,mis Esimese maailmasõja tõttu oli evakueeritud Moskvasse.

Ta osales Vabadussõjas ning sai Irboska all haavata.[2] Pärast viibimist aastatel 1921–1923 Ameerika Ühendriikides õppis ta aastatel 1923–1931 Tartu Ülikoolis kaubandust. Ta osales Üliõpilasselts Liivika tegevuses, olles selle põhimõtete kujundaja ja alleshoidja ning seltsi peaideoloog 1930. aastatel.

Ta oli 1924. aastast Eesti Kirjanduse Seltsi büroo juhataja Tartus.

Pärast Eesti okupeerimist oli ta aastatel 1945–1950 Leningradi oblastis vangis.[3]

Seejärel elas ta Türil ja Tallinnas. Ta korraldas 1966. aastal Tartus Eesti Kirjanduse Seltsi arhiivi säilinud osa.[4]

Ta on maetud Everti talu kalmistule.

Kirjutisi[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Üliõpilase kasvatus ja üliõpilasühingute reform". // Akadeemia - ÜS Liivika 30-aasta juubeli erinumber, 3 (17) aprill 1939, lk 145-153

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli aastatel 1930–1936 abielus Renate Kaasikuga.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • August Palm. "Eesti kirjanduse selts 1907-1932". Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1932
  • August Eelmäe. "Evert, Herman". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 86
  • Marin Laak, Kristi Ojasaaar. "Sada aastat ajalugu. Eesti Kirjanduse Selts 1907-2007". Tartu 2007
  • Toomas Haug. "Liivika" kodukord. Kohtumine Herman Evertiga 1980. aastal". Looming 9/ 2015, lk 1283-1299

Viiteid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Toomas Haug. "Liivika" kodukord. Kohtumine Herman Evertiga 1980. aastal. Looming 9/2015, lk 1283
  2. Toomas Haug. "Liivika" kodukord. Kohtumine Herman Evertiga 1980. aastal. Looming 9/2015, lk 1292
  3. Toomas Haug. "Liivika" kodukord. Kohtumine Herman Evertiga 1980. aastal. Looming 9/2015, lk 1283
  4. Marin Laak, Kristi Ojasaaar. "Sada aastat ajalugu. Eesti Kirjanduse Selts 1907-2007". Tartu 2007, lk 25

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]