Henrik (Taani prints)

Allikas: Vikipeedia
Prints Henrik

Tema Kuninglik Kõrgus prints Henrik, endise nimega Henri-Marie-Jean André de Laborde de Monpezat, Laborde de Monpezat' krahv1 (sündinud 11. juunil 1934) on Taani kuninganna Margrethe II abikaasa.

Henri de Laborde de Monpezat sündis Talence'is Prantsusmaal 11. juunil 1934 krahv1 André de Laborde de Monpezat (19071998) ja tema abikaasa Renée Dursenot (19082001) pojana. Esimesed viis eluaastat elas Henri Prantsusmaa Indohiinas (praegune Vietnam), kus ta isa juhatas perefirmat. Elanud vahepeal Prantsusmaal, naasis ta 1950 Hanoisse ja lõpetas seal 1952 prantsuskeelse keskkooli. 19521957 õppis ta samaaegselt Sorbonne'i ülikoolis õigusteadust ja politoloogiat ning École Nationale des Langues Orientales'is hiina ja vietnami keelt. 1957 õppis ta Hongkongis ja 1958 Saigonis.

Pärast sõjaväeteenistust Alžeeria sõjas 19591962 asus ta tööle Prantsusmaa välisministeeriumis, ning 19631967 töötas Londoni saatkonnas sekretärina.

Prints Henrik abiellus tollase troonipärija Margrethega 10. juunil 1967 Kopenhaagenis ning pärast abiellumist muudeti tema nimi Taani-päraselt Henrikuks. Abielupaaril on kaks poega: Frederik (1968) ja Joachim (1969). Neil on nüüd ka neli lapselast.

Prints Henriku emakeel on prantsuse keel, kuid kohe pärast abiellumist õppis ta selgeks taani keele. Ta räägib vabalt ka inglise, hiina ja vietnami keelt.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prints Henrik on taani keelde tõlkinud mitu raamatut ja kirjutanud raamatuid ka ise, näiteks:

  • 1981. aastal H.M. Vejebergi varjunime all tõlkis ta koos kuningannaga taani keelde Simone de Beauvoir'i raamatu "Tous les hommes sont mortales" (Kõik mehed on surnud).
  • "Chemin faisant",1982, prantsuse luule kogumik.
  • "Destin oblige", 1996, tema memuaarid Taani printsina.
  • "Ikke Altid Gåselever", 1999, valik printsi lemmikretsepte.
  • "Cantabile", 2000, luulekogu.
  • "Les escargots de Marie Lanceline", 2003.

Märkused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1Laborde de Monzepat' perekond kasutab krahvitiitlit, ehkki nende õigus sellele on küsitav: Pierre-Marie Diudonnat "Encyclopédie de la fausse noblesse et de la noblesse d'apparance" kirjutab, et Jean de Laborde tõsteti aadliseisusse 1655. aastal tingimusel, et temast saab aadlik Béarni provintsis, kus asusid tema maad. Seda tingimust pole aga täidetud ning Laborde'i nõudmistest keelduti 1703. ja 1707. aastal. Kuigi perekond kasutab tiitlit, on võimalik, et prints ise sai veast teada alles kihlumisel, kui selle avastasid tema suguvõsa uurinud genealoogid. "Destin oblige" tunnistab ebaedukat aadliseisusse tõstmist.

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]