Henn Mikkin

Allikas: Vikipeedia

Henn Mikkin (20. jaanuar 19476. veebruar 2004) oli eesti psühholoog.

Ta lõpetas 1970. aastal Leningradi Riikliku Ülikooli. Aastal 1977 kaitses ta Moskva Riiklikus Ülikoolis kandidaadiväitekirja.[1]

Alates 1970. aastast töötas ta õppejõuna Tartu Ülikoolis (kuni 1989. aastani Tartu Riiklik Ülikool), hiljem ka Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis.[1]

1990. aastate esimesel poolel arendas Henn Mikkin Tartu Ülikoolis välja sotsiaaltöö eriala õppekava, pöörates erilist tähelepanu kliendikesksele sotsiaaltööle. [1]

1990ndate algupoolel osales Henn Mikkin Eesti Vabariigi sotsiaalpoliitika aluste väljatöötamisel.[1]

Ta tegutses ka suhtlemisoskuste koolitajana, nõustajana ja psühhoterapeudina nii organisatsioonides kui ka üksikklientidele. Suhtlemisoskuste koolituseks arendas ta juba 1970ndatel aastatel välja videotagasisidega suhtlemistreeningu meetodi, olles selle meetodi rajajaks Nõukogude Liidus. Tema algatusel kinnitati 2003. aasta lõpul suhtlemistreeneri riiklik kutsestandard ja loodi Eesti Suhtlemistreenerite Ühing.[1]

Alates 2000. aastast tegutses Henn Mikkin vabakutselise õppejõu ja konsultandina.[1]

Kolleegid tõstavad esile Henn Mikkini loovust ja tundlikkust ümbritsevate probleemide suhtes ning inimestega suhtlemisel ja eetilisust.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "IN MEMORIAM: Henn Mikkin", Eesti Päevaleht, 12. veebruar 2004

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]