Helge Pihelga

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Helge Pihelga
Sünninimi Helge Raud
Sünniaeg 16. aprill 1925
Sünnikoht Tallinn
Rahvus eestlane
Tegevusala metallikunstnik
Kunsti õppinud Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut
Auhinnad Kristjan Raua preemia

Helge Pihelga (sünninimi Helge Raud; sündinud 16. aprill 1925 Tallinnas) on eesti metallikunstnik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Helge Pihelga lõpetas 1945. aastal Tallinna 10. Keskkooli ning asus 1946. aastal Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti samal aastal avatud metallitöö erialale õppima. Tema õpingukaaslased olid Salme Raunam ja Leida Palu. Saanud korraliku ettevalmistuse ka skulptuuris, oli 1951. aastal tema diplomitöö reljeef.[1] Pärast kooli lõpetamist alustas tööd Kunstitoodete Kombinaadi metallehistöö ateljee kunstilise juhina. 1959. aastast on ta vabakutseline tarbekunstnik. Aastatel 1979–1983 töötas ta Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis. Osales Kristjan Raua majamuuseumi loomises.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Helge Pihelga loomingu peamise osa moodustavad pidulikud ehted. 1950. aastate esimesel poolel ja keskel lõi Pihelga suuri ehtekomplekte, mille põhiolemuse määrab kaelaehe. Kunstnik armastas siduda tumedat oksüdeeritud hõbedat türkiiside, korallide ja pärlitega. Kuni 1960. aastani lõi Pihelga ainult ehteid. 1961. aastal toimus Moskvas üleliiduline näitus, mis oli mõeldud kaasaegse interjööri ning sellega seotud tarbe- ja dekoratiivesemete väljapanekuna. Osavõtt näitusest ajendas Helge Pihelgat kätt proovima ka väljaspool ehete žanri – põhiliselt dekoratiivnõude vallas. Algul oli tema nõude vorm rangelt silindriline, kuid hiljem muutus see mõnikord peenema jalaga karikaks. 1961.–1965. aasta nõudel oli välispind kujundatud ornamentaalseks kohrutusega. 1964. aastal kandus õõnesvormide dekoori juba varem ehetes rakendatud söövitustehnika. Motiivistik oli algul puhtgeomeetriline, hiljem sekkus mõni harv loodusmotiiv.[2]

Helge Pihelga oli Adamson-Ericu kõrval esimesi, kes võttis eesti ehtekunstis kasutusele loodusliku kivi. Põllu- ja merekividest oli vaimustatud ka Ede Kurrel, Helge Pihelga õpetaja, kes tegi neist ehteid 1980. aastatel. Helge Pihelga paelub oskusega leida igale kivile sobiv raamistus, millel vahel näib jätkuvat tolle enda joonis.[1]

Näitustel hakkas Helge Pihelga esinema 1951. aastal.

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1956 Kunstnike Liidu liige

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli kunstnik Kristjan Raud ja abikaasa oli maalikunstnik Agu Pihelga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Mai Levin, Näitus nagu pärl - Kunst, 24.01.2003
  2. 1. Helene Kuma, Helge Raud-Pihelga – Kunst 2/1968