Vello Kangro
Vello Kangro (16. märts 1923 Põltsamaa – 11. juuli 1993 Göteborg) oli eesti arst ja soomepoiss.
Ta lõpetas 1941. aastal Tallinna 1. Keskkooli[1]. Ta astus 1942. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, kuid 1943. aastal saabus mobilisatsioonikutse Saksa sõjaväkke ja ta põgenes Soome. Soomes võttis ta osa Jätkusõjast JR 200 koosseisus. Sügisel 1944 saabus Eestisse, kust tal õnnestus põgeneda Rootsi.[2]
Rootsis asus ta õppima arstiteadust, algul vabakuulajana. 1952. aastal sooritas ta Karolinska Instituudis meditsiinikandidaadi eksamid ja 1957. aastal sai ta samas meditsiinilitsentsiaadi kraadi.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa oli kapten Peeter Kangro. Ta abiellus 1951. aastal (hilisema lastepsühhiaatri) Helga Suitsuga (Gustav Suitsu tütrega); neil oli kaks poega ja tütar, poeg Toomas on arst Uppsalas.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. märts 2016. Vaadatud 22. aprillil 2014.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Vello Kangro TLÜAR väliseesti isikud (vaadatud 26. septembril 2015)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Vello Kangro mälestuseks. Eesti Päevaleht 6. august 1993 (lk. 7)