Helen Kauksi
| Helen Kauksi | |
|---|---|
| Sünninimi | Helen Feodorova |
| Sündinud |
18. aprill 1950 Noarootsi |
| Surnud |
22. mai 2008 (58-aastaselt) Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Eesti Riiklik Kunstiinstituut |
| Tegevusala | tekstiilikunstnik |
Helen Kauksi (aastani 1983 Feodorova; 18. aprill 1950 Läänemaa, Noarootsi – 22. mai 2008 Tallinn) oli eesti tekstiilikunstnik.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpetas 1969. aastal Tartu Kunstikooli kujunduskunstnikuna.
Aastatel 1969–1975 töötas Käinas ja Haapsalus kujunduskunstnikuna.
1980. aastal lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi kiitusega tekstiili erialal.
Aastatel 1980–1992 töötas Tallinna Teadus-Tootmiskoondises Mistra tekstiilidisainerina, sellest 1989–1992 peakunstnikuna. Omas 47 tööstusnäidise autoritunnistust.
Aastatel 1980–1995 töötas Eesti Kunstiakadeemia toonase Tallinna Kunstiülikooli üldmaali kateedris õppejõuna. Õpilased mäletavad teda intensiivse ja jõulise õppejõuna: tööde vormistamise kultuur, peen esiletõstmise võttestik – täpne orkestreering.[1]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Kauksi oli eesti vaibakunstis nõeltöötlustehnika juurutajaid ja arendajaid. Loonud selles tehnikas erksavärvilisi abstraktsionistlikke vaipu ja pannoosid. Viljelenud ka gobelääni.[2]
Intensiivsest loometööst kõnelevad isikunäitused. Vaipadega esines ta Saksamaal, Soomes, Rootsis, Taanis, Ungaris, Lätis, Leedus, Ukrainas jne. Tema teoseid on Eesti Tarbekunstimuuseumi ja Tallinna Linnamuuseumi kogudes, erakogudes üle maailma. Tähelepanuväärne on ka tegevus maalijana. Omanäolised püüdlused avalduvad tema sündmustele ja isikutele pühendatud vaipades nagu „Lugu” (Tallinna raekoja 650. aastapäevale), „Kokkupuude“ (Eesti balleti 85. aastapäevale), „Hümn” (Lennart Merile pühendatud) jt.[3]
Helen Kauksi napp tunnustus oli kristallselge ja tagamõtteta ja tema kriitika lõikavalt, puhastavalt otsekohene. 2004. aastal algatas Helen Kauksi tekstiilikunstnike liidu aastanäituse idee „Must, valge ja värv”. Värviga oli kunstniku suhe kirglik, selge, omamoodi must-valge. Ta on öelnud: „Minu jaoks ei eksisteeri ühtki inetut värvitooni. Küsimus on vaid selles, kuidas neid omavahel sobitada. Mida ootamatum, seda huvitavam. Kõik, mida ma olen loonud, on tehtud rõõmuga”.[1]
2007. aastal toimus uus loominguline puhang Muhu-aineliste vaipade näol. Eesti Rahva Muuseum korraldas 2008. aasta kevadel näituse „Vaibasadu”, kus eksponeeriti paari päeva kaupa vaibakunsti silmapaistvate esindajate loomingut. Oma vaiba, mis kannab leidlikku pealkirja „www.muhu.eu”, kohta on kirjutanud ta: „Euroopa Liidu kirdesopis on Väinameres dolomiidi peale ülesse kerkinud üks saareke – Muhu saar. Ta on kivine, kuid värvikas. Muhulastel on oma roosa ja kollane ning palju muud, mis ühendab ja lähendab”. Kaksikteose „Meridiaan” puhul, kus kardinalaadsele argisele triibutaustale joonistuvad Helen Kauksi hoogsa käekirjaga tikitud riikide nimed, kirjutab Helen Kauksi kujutlemisest ja kujutamisest: „Triip on koduruumi mõõde, mis ühendab kõiki kõigega. Kõige tähtsam on ettekujutatav. Kujuta – ja sa tunned”.[1]
Plahvatuslike värvikoosluste valitseja vaiba loomingus, pühendunud ja keskendunud looja, kelle töövõimet kolleegid salamisi kadestasid. Vabakutseline oli Helen Kauksi pikemat aega. Vaba oli Helen Kauksi alati: ilusad ja tugevad inimesed mõjuvad nii. Ta oli ikka sirgjooneline naine, omamoodi ajateenija, kes teadvustas oma muutuvaid rolle ja katsumuste aukraade väärikuse ja kohusetundega. Virisemist ja nurisemist ta endale ei lubanud. – Ei tohi alla anda! – ütles ta sellega. Vaatamata raskele haigusele töötas ta viimse elupäevani – tema viimane, uute ideedega sätestatud vaip jäi lõpetamata. Positiivse ja selge eesmärgi kandja oli ta alati.[1]
Helen Kauksi elulugu, loomingulised püüdlused ja olulisemate taieste reproduktsioonid on esitatud temale pühendatud teavikus.[4]
Sisustustekstiile interjöörides[muuda | muuda lähteteksti]
- 1984 Valgeranna pansionaat
- 1985 Eesti Rahvusraamatukogu
- 1987 Oru Põhikool
- 1997 Lääne-Viru Maavalitsus
- 1999 Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum
- 1999 Leedu Vabariigi presidendi residents
- 2000 Commercial Group Vector, Peterburi
- 2000 AS Emor
- 2002 Noarootsi vallamaja
Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1984 Eesti Kunstnike Liidu liige
- 1989 Eesti Disainerite Liidu asutajaliige
- 1995 Eesti Tekstiilikunstnike Liidu asutajaliige
- 1997 Rühmituse Vaba Tahe asutajaliige
- 1999 Teadus-loomingulise rühmituse S.E.R.R. asutajaliige
Isikunäitusi[muuda | muuda lähteteksti]
- 1984 Tekstiilid – Tallinn
- 1990 Vaibad – Tartu
- 1990 Trepist üles alla – Tallinn
- 2000 Akordid – Tallinn
- 2002 Akvarellid – Tallinn
- 2003 Ahvatlus – Tallinn
- 2003 Retked – Tallinn
- 2005 Vaibad – Kuressaare
- 2006 Top 10 – Tallinn
- 2006 Erakogu – Tallinn
- 2007 Rannad – Haapsalu
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1978 Üliõpilaslaulupeo Gaudeamus suveniirrätiku peapreemia
- 1983 III koht vabariiklikul trükikangaste konkursil
- 1984 Eesti, Läti ja Leedu Tarbekunstitriennaali peapreemia
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Järelehüüe (3.05.2008). "Helen Kauksi 18. IV 1950 – 22. V 2008". Sirp. Vaadatud 4.01.2017.
- ↑ EKABL
- ↑ John-Tagore Tevert. "SERR'i lugu 1999-2012" (PDF). Digar.ee. Vaadatud 4.01.2017.
- ↑ John-Tagore Tevet. 2010, Kes on Helen Kauksi. S.E.R.R., Tallinn, ISBN 9789949189182
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Monika Puutsa, Meie Maa: Helen Kauksi põimib vaipadesse oma hinge, saarlane.ee, 28. oktoober 2005
- Kes on Helen Kauksi?, digar.nlib.ee