Heldur Vatsel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Heldur Vatsel (19. september 1916 Tallinn1. märts 1982 Tartu) oli eesti operetihelilooja, Eduard Oja õpilane Tartu Kõrgemas Muusikakoolis.

Eesti Kalmaniks kutsutud helilooja kirjutas II maailmasõja eelsel ajal kümmekond menukat operetti, millest enamik ka Vanemuises lavastati. Tuntumad neist on Õnnelend (1934), Napoli pärl (1935), Taevalik meloodia (1936), Dreiklang der Herzen (südame kolmkõla, 1936), Komandöri tütar (1937), Theoura (ehk Havai tüdruk, 1937-38) ja Igatsetud maa (1939). Viimasest on tuntuim duett "Iga naine ükskord armub" - Ah, ilma naisteta...

Theoura partituuri ostis üks Viini kirjastus ja see võinuks saada kõige esimeseks eesti operetiks välislavadel, kuid kahjuks hävisid noodid Viini pommitamisel. Vatseli looming oli Eesti NSVs põlu all oma rahvuslik-romantilise temaatika tõttu. Sõjajärgsel ajal oli Heldur Vatsel Eesti Raadio toimetaja, ka mitme Lõuna-Eesti orkestri juht ja dirigent, samuti klaveriõpetaja mitmetes koolides. Viimastel aastatel elas tagasitõmbunult Tartus.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema tütar Pille Mark (s. 1943) on muusikaõpetaja, lapselaps Pille Kangur (1966–2013) oli helilooja.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]