Heinrich Andreas Erxleben
Heinrich Andreas Erxleben (5. oktoober 1746 Barby – 4. august/16. august 1809) oli Eesti vaimulik.
Erxleben sündis Barbys (praeguse haldusjaotuse järgi Salzlandkreisis, Saksi-Anhalti liidumaal). Aastast 1751 õppis ta Grosshennersdorfi (praegu Herrnhuti linnaosa) õppeasutuses, Niesky (asub Görlitzi kreisis, Saksimaal) pedagoogiumis ja Barby usuteaduslikus seminaris. Õppis seejärel usuteadust Leipzigi Ülikoolis. Aastal 1765 oli õpetaja Herrnhutis, aastal 1769 Fulnekis (Nový Jičíni ringkonnas, Morava-Sileesia maakonnas, Tšehhis), aastal 1771 Altonas. Seejärel oli ta koduõpetaja von Gaveli juures Liivimaal (Kriimanis?). Ordineeriti 24. septembril/5. oktoobril 1780 õpetajaks.
Ta oli aastatel 1780–1785 Rõngu Mihkli koguduse õpetaja, aastatel 1785–1808 oli ta (introdutseeriti 6. märtsil/17. märtsil 1785) Kambja koguduse õpetaja. Aastal 1808 astus ta ametist tagasi ja kolis Lausitzisse, Klein-Welkesse, kus ta aastal 1809 suri[1].
Erxleben toimetas aastal 1796 trükki valiku tartumurdelisi peatükke Vanast Testamendist, pealkirjaga "Lühhikenne Wanna Piibli-Ramat, ehk Wanna Testament nink Jummala Sädusse Sönna: Meije Tarto- nink Werro-Ma Rahwa hääs nink Jummala Tundmisse kaswatamisses neide omman Keelen lühhidelt kokkusäetu" (Tarto-Linan trükkitu nink müwwa Grentsiusse man, [1796]). Aastal 1802 ilmus Saksamaal Barbys tema poolt koostatud vennastekoguduse lauluraamatu esimene osa: "Mönne wastse Waimolikko Laulo, essiärrälikkult Kottun, ütsinda, ehk muidega koon ollen, luggeda nink laulda". [1. jagu: vennastekoguduse lauluraamat]. (Koostanud H. A. Erxleben, J. Chr. Quandt noorem, A. Raudiall jt). Barby, 1802[2][3].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema abikaasa Amalie Margarethe isa Friedrich Immanuel Arvelius oli Viru-Nigula koguduse õpetaja, abikaasa vanem vend Friedrich Gustav Arvelius oli kirjanik ja Tallinna gümnaasiumi professor, abikaasa noorem vend Martin Heinrich Arvelius oli jurist, luuletaja ja näitekirjanik.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
- ↑ Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929
- ↑ http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/aErxleben/aerxleben/1%2C6%2C36%2CB/exact&FF=aerxleben+heinrich+andreas+1746+1809&1%2C7%2C[alaline kõdulink]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Heinrich Andreas Erxleben Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA