Friedrich Immanuel Arvelius
Friedrich Immanuel Arvelius (23. august 1716 Viru-Nigula – 8. juuni 1780 Viru-Nigula) oli Eesti vaimulik.
Immatrikuleerus Jena ülikooli 3. septembril 1734, Halle ülikooli 9. augustil 1736. Kutsuti Viru-Nigula koguduse õpetajaks 15. juunil 1741, õpetajaks ordineeriti 28. oktoobril 1741. Sai Eestimaa konsistooriumi assessoriks 17. veebruaril 1770, 18. jaanuaril 1771 sai Alutaguse praostkonna praostiks.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Martin Arvelius oli Viru-Nigula koguduse õpetaja aastatel 1712–1732, onu Johannes Matthias Arvelius oli Paide-, Harju-Madise- ja Harju-Risti koguduse õpetaja. Friedrich Immanueli vanem poeg Friedrich Gustav Arvelius oli kirjanik ja Tallinna gümnaasiumi professor, noorem poeg Martin Heinrich Arvelius oli jurist, luuletaja ja näitekirjanik[1], tema väimees Heinrich Andreas Erxleben oli Rõngu ja Kambja koguduse õpetaja.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007