Heinkel He 70

Heinkel He 70
	He 70
Tüüp	reisilennuk, luurelennuk
Tootja	Ernst Heinkel Flugzeugwerke GmbH
Riik	Saksamaa
Tootmisaastad	1932 kuni 1937
Toodanguarv	324
Mootor	BMW VI

Heinkel He 70 Blitz (saksa keeles 'välk') oli Saksamaa ühemootoriline alltiivaline monoplaan posti- ja reisilennuk, hiljem Luftwaffe taktikaline luure- ja kiire pommituslennuk.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tõuke Heinkel He 70 konstrueerimiseks andis Lufthansa tellimus lühimaa kiirele reisilennukile, mis suudaks konkureerida ameeriklaste Lockheed Vega ja Orioniga. Lennuki konstrueerisid kaksikvennad Siegfried ja Walter Günter, kes alustasid tööd Heinkeli juures 1931. aastal. Siegfried oli He 70 peakonstruktor, Walter konstrueeris sellele peitteliku.

Suure lennukiiruse tagamiseks pöörati erilist tähelepanu aerodünaamikale. He 70 sai elliptilise kujuga tiiva, sarnase tiivaga Sausewind sportlennuki olid vennad varem ehitanud Paul Bäumerile kuulunud firmas Bäumer Aero. He 70 oli ka esimene peittelikuga reisilennuk ja esimene peittelikuga lennuk Euroopas üldse. Jõuallikaks valiti 12-silindriline BMW VI V-mootor, mille jahutamiseks kasutati aga vee asemel etüleenglükooli. See võimaldas kasutada väiksemat radiaatorit, mis taas vähendas lennuki õhutakistust.

Esimene prototüüp He 70a tegi esmalennu 1. detsembril 1932. Selle peittelik küll tõmbas rattad kandepinnas olnud õõnsustesse, kuid need jäid katmata. Teisel prototüübil olid juba klapid, mis katsid ka sissetõmmatud rattad. Sabaratas ei olnud sissetõmmatav. Esimese prototüübi testimisel saavutati maksimaalne lennukiirus 377 km/h. Teise prototüübiga kehtestati eri distantsidel kaheksa uut selle klassi lennukiiruse maailmarekordit.

Lufthansa[muuda | muuda lähteteksti]

Lufthansa kasutas esimest ja teist prototüüpi ning seejärel saadud kolme He 70D seerialennukit kiirlennuliinide avamiseks Berliinist Frankfurti Maini ääres, Hamburgi, ja Kölni, samuti Köln - Hamburg liini avamiseks. Rahvusvahelisel liinil Stuttgart - Sevilla lendas He 70 aastatel 1933 kuni 1936. 1935. aastal lisandus neile liinidele veel kümme He 70G lennukit.

1937. aastal Lufthansa loobus He 70 lennukite kasutusest ja need ehitati sel ja järgneval aastal ümber sõjaväeversiooniks He 70F.

Militaarversioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Taasloodud Luftwaffe võttis He 70 lennukid kasutusele 1935. aastal. Alguses leidis see kasutust kui kerge pommitus- ja luurelennuk. Kui aga Luftwaffe hakkas saama juba algselt sõjalennukeiks projekteeritud lennukeid, siis hakati He 70 kasutama rohkem sidelennukina.

Hispaania kodusõja ajal saadeti 28 He 70 luurelennukit Legion Condori koosseisus Hispaaniasse. Nad tegutsesid seal luurelennueskadrillis 88 (saksa keeles Aufklärungsstaffel 88, lühidalt A/88). 11 sõjas pääsenud lennukit jäid Hispaania lennuväe teenistusse.

1937. aastal valmis He 70K (hiljem nimetati He 170) eksportversioon Ungari lennuväele. Lennuk sai Ungaris litsentsi alusel ehitatud Gnome-Rhône Mistral Majori 14-silindrilise topelttähtmootori.

Versioonid[muuda | muuda lähteteksti]

He 70a: Esimene prototüüp. Jõuallikas BMW VI 6.0 Z.
He 70b: Teine prototüüp. Näidislennuk Lufthansa jaoks, registrinumber oli D-3. Meeskond oli kaheliikmeline ja neli kohta reisijatele. Jõuallikas BMW VI 6.0 Z.
He 70c: Kolmas prototüüp, esimene militaarversioon. Oli samuti tsiviilregistris tähisega D-UHYS. Meeskonna kabiinikatte tagumist osa sai lükata tagasi ning kasutada tagumiselt istmelt lennuki kaitseks kuulipildujat.
He 70d: Neljas 1934. aastal Lufthansa jaoks ehitatud prototüüp. Jõuallikaks veidi võimsam BMW VI 7,3 Z mootor.
He 70e: Viies 1934. aastal valminud prototüüp Luftwaffe'le, jõuallikaks samuti BMW VI 7,3 Z.
He 70A: Lufthansas kasutatud tähistus kahele esimesele prototüübile.
He 70D: Seerias toodetud versioon Lufthansale, toodeti 12 lennukit.
He 70E: Kerge pommituslennuk Luftwaffele, hiljem ehitati ümber F versiooniks.
He 70F: Mitmeotstarbeline sõjalennuk, leidis kasutust kerge pommitus-, luure- ja sidelennukina. Meeskond kaheliikmeline, ehitati 296 lennukit, neist üks Ungarile kui He 70K (He 170) prototüüp.
He 70G: Lufthansa tarbeks ehitatud reisilennuk, pärast 1937. aastat anti üle Luftwaffele ning ehitati ümber F versiooniks.

Üks lennuk ehitati 1936. aastal Rolls-Royce Kestreli mootoriga ja müüdi brittidele (G-ADZF).

He 70K (He 170A): Ungari jaoks seal litsentsi alusel ehitatud Gnome-Rhône Mistral Majori 14-silindrilise topelttähtmootoriga luurelennuk. Ungari tarnis mootorid, lennukid valmisid 1937. aasta jooksul Heinkeli tehases. Ehitati 20 lennukit.
He 270 V1 (W.Nr. 1973, D-OEHF): Daimler-Benz DB 601Aa mootoriga prototüüp.

Tehnilised andmed (He 70F-2)[muuda | muuda lähteteksti]

Pikkus: 11,7 m
Tiivaulatus: 14,8 m
Tühimass: 2360 kg
Stardimass: 3386 kg
Maksimaalne stardimass: 3500 kg
Mootor: BMW VI 7,3 Z, vedelikjahutus, V-12, võimsus 740 hj
Suurim kiirus (maapinnal): 360 km/h
Lennulagi: 6000 m
Lennukaugus: 1820 km
Relvastus: 7,92 mm kuulipilduja tagakabiinis
Pommilast: 6 x 50 kg pomme, või 24 x 10 kg pomme keres asunud pommihoidlas

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]