Heilbad Heiligenstadt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Heilbad Heiligenstadt

Wappen Heilbad Heiligenstadt.png

Pindala: 70,88 km²
Elanikke: 17 105
Rahvastikutihedus: 241,3 in/km²
Heiligenstadt in EIC.svg
Maarja kirik, 14. sajand

Heilbad Heiligenstadt on kuurortlinn Tüüringis Saksamaal. See on Eichsfeldi kreisi keskus.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Heiligenstadt on umbes 14 km idas kolmikpunktist, kus Tüüringi, Hesseni ja Alam-Saksi liidumaad kohtuvad. Alleri lisajõe Leine ülemjooks voolab läbi linna idast läände ja kesklinna lähedal suubub sellesse Geislede jõgi.

Linnast lõunas on Iberg, 453,2 m kõrge mäetipp Heiligenstadt Stadtwaldis, mis moodustab osa Eichsfeld-Hainich-Werratali looduspargist.

Linnaosad[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

  • Heiligenstadti on esmakordselt mainitud aastal 973.
  • Aastal 1227 sai linn Mainzi peapiiskopilt linnaõiguse.
  • Aastal 1540 sai Heiligenstadtist Eichsfeldi keskus.
  • Kolmekümneaastases sõjas 1618-1648 laastati linna mitu korda.
  • Aastal 1929 ehitati soolase veega hüdropaatiline kümbla ja aastal 1950 määrati linn spaaks.
  • 9. novembril 1938 rüüstati linna sünagoog. Sündmust mälestatakse tahvliga hoonel, mis nüüd on elamu.
  • Oktoobris 1989 algasid Heiligenstadtis demonstratsioonid osana Rahulikust revolutsioonist Ida-Saksamaal.
  • Aastal 1994 sai Heiligenstadtist uue Eichsfeldi kreisi keskus, kreis moodustati Heiligenstadti ja Worbise kreiside liitmisega.

Linna nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Hoolimata linna ametlikust määrangust "spaa" aastal 1929 ja linnavolikogu 1950. aasta otsusest lisada selle nimele sõna Soleheilbad (soolase vee spaa), jäi see Ida-Saksa aastatel ametlikult "Heiligenstadtiks". Aastal 1990 kasutas linnavalitsus veel Heiligenstadti.

Postkontor kasutas aga "Heilbad Heiligenstadti", nagu ka postkaardiettevõtted ja kohalik hoiupank. Tegelikult viidati linna aastatel 1950–1990 kolmel erineval viisil: Heiligenstadt, Heilbad Heiligenstadt või Heiligenstadt (Eichsf.) (viide Eichsfeldile).

Aastal 1990 hakkas linnavolikogu ja eriti linnapea spaaäri laiendama ja see nõudis üha suuremat tähtsust. Lisaks oli pärast Saksamaa taasühinemist Saksamaal mitu Heiligenstadti. Esialgu keeldus valitsus linna "Heilbad Heiligenstadtiks" ümber nimetamast, kuna puudusid tõendid selle kohta, et tegemist on spaaga, kuid linn esitas apellatsiooni ja kasutas 1,5 aastat enne ametlikku visiiti ning suhtelist järelevalve puudumist kohe pärast taasühinemist luua spaahooned ja integreerida sõna Heilbad ametlikku kasutusse. Seejärel anti luba ümbernimetamiseks, kuna linn oli ilmselgelt spaa ja kasutas seda nime.

Theodor Stormi kuju Stormi kirjandusmuuseumi ees

Kultuur ja vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Teater[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eichsfeld Kulturhaus

Muuseumid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Theodor Stormi kirjandusmuuseum
  • Eichsfeld Heimatmuseum (kohaliku ajaloo kogu)
  • Heiligenstadti (Ost) raudteejaama muuseum

Hooned ja mälestusmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mainzi loss, Eichsfeldi halduri asupaik, kui see oli Mainzi peapiiskopkonna valdus
  • Klausmühle (1748. aasta vahvärkveski Tilman Riemenschneideri sünnikohas)
  • Einheitsdenkmal, Saksamaa ühtsuse mälestusmärk linna haldushoone ees, 2009

Kirikud ja kabelid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aegidienkirche, ka Neustädter Kirche (uuslinna kirik): alustatud 13. sajandil
  • Maarja kirik, ka Altstädter Kirche (vanalinna kirik), Liebfrauenkirche (jumalaemakirik) ja Propsteikirche (kloostrikirik): 14. sajandi kloostri vundament, mis asendas 13. sajandi romaani stiilis ehitise
  • Püha Anna kabel, võibolla ehitatud luukambriks, näoga Maarja kiriku põhjaportikuse poole
  • Püha Martini kirik, ka Bergkirche (mäekirik)
  • Redemptoristide klooster ja Püha Gerhardi kirik, ka Paterkloster
  • Püha Nikolause kirik, ka Klausbergkirche
  • Klöppelsklus
  • Maarja Magdaleena Posteli õdede klooster, kloostrikiriku ja koolikirikuga

Kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Juudi kalmistut Ibergstraßel kasutati matmiseks viimati aastal 1940. Kuue juudi elaniku küüditamine septembris 1942 Theresienstadti koonduslaagrisse tegi lõpu juudi kogukonnale linnas, mida kirjalikult mainiti esmakordselt aastal 1212 ja kuhu juudid ehitasid 19. sajandil sünagoogi ja oma kooli.
  • Nõukogude kalmistu ja mälestusmärk Dingelstädter Straßel mälestavad 70 Nõukogude sõjavangi ja sunnitöölist, kes surid linnas Teise maailmasõja ajal sunnitöö tõttu.

Pargid[muuda | muuda lähteteksti]

Korrapärased sündmused[muuda | muuda lähteteksti]

Heiligenstadt, nagu ülejäänud Eichsfeldki, on traditsiooniliselt katoliiklik, nii on siin mitu iga-aastast religioosset sündmust, eriti rongkäik läbi vanalinna Palmipuudepühal koos elusuuruses figuuridega Kristuse passioonist, mis meelitab arvukalt usklikke piirkonnast ja ülejäänud Saksamaalt.

Ibergrennen[muuda | muuda lähteteksti]

Ibergrennen on iga-aastane maanteesõit, mida peetakse aastast 1994 juuni viimasel nädalavahetusel liidumaa maanteel 2022 (Holzweg) Ibergi läänejalamil. Saksamaa mäekarika ja Saksamaa mäemeistrivõistluste sponsoreerimisel on see hõlmanud sport- ja turismiautosid alates 1998. aastast, kui tee pinda uuendati ja tõkkeid tugevdati. Aastal 2000 pikendati rada 1,96 km-lt 2,05 km-ni. Tõus on 200 m. Seega on see üks lühemaid mägivõistluse marsruute Saksamaal, kuid mitte ilma väljakutseteta.

Autojuhtide leer rajatakse traditsiooniliselt Heiligenstadti keskuse lähedale, tankla ja supermarketi, mis on pühapäeviti avatud, kõrvale.

Esimene sõit peeti aastal 1925, kuid ainult mootorratastele.

Heiligenstadt 1840. aasta paiku, Carl Duval

Heilbad Heiligenstadtiga seotud inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Aukodanikud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Johann Vinzenz Wolf (1743–1826), jesuiidist ajaloolane
  • 1855: Josef Nolte (1781–1863), peapiiskopi esindaja
  • 1991: Hugo Dornhofer, kristliku amatiühingu tegelane ja CDU poliitik
  • 2004: Paul J. Kockelmann, kohalik haldur 1967-1995

Kohalikud[muuda | muuda lähteteksti]

Johann Melchior Birkenstock

Teised[muuda | muuda lähteteksti]

Athanasius Kircher aastal 1665
Johann Carl Fuhlrott
  • Aureus (5. sajand), Mainzi piiskop: osa tema säilmeid paigutati ümber Heiligenstadti ja ta on linna kaitsepühak.
  • Burchard Wormsist (u. 965–20. august 1025), pühitsetud Wormsi piiskop Heiligenstadtis aastal 1000.
  • Adolf I (1353–1390), Mainzi peapiiskop, suri Heiligenstadtis.
  • Athanasius Kircher (1602–1680), jesuiidist õpetlane, õpetas Heiligenstadtis.
  • Hadrian Daude (1704–1755), jesuiidist teoloog, õpetas Heiligenstadtis.
  • Friedrich Christian Adolf von Motz (1775–1830), Preisi riigimees, oli rahandusdirektor Heiligenstadtis.
  • Heinrich Heine (1797–1856), luuletaja ja ajakirjanik, ristiti protestandiks Heiligenstadtis juunis 1825.
  • Johann Carl Fuhlrott (1803–1877), loodusajaloolane, õpetas Heiligenstadtis.
  • Heinrich Maria Waldmann (1811–1896), teoloog ja õpetaja Heiligenstadtis, saadik Frankfurdi rahvuskogus 1848/49.
  • Theodor Storm (1817–1888), autor, kohtunik Heiligenstadtis 1856-1864.
  • Friedrich Wilhelm Grimme (1827–1887), autor ja botaanik, oli katoliikliku gümnaasiumi direktor Heiligenstadtis.
  • Werner Hagedorn (1831–1894), kirurg, saanud hariduse Heiligenstadtis.
  • Anton Thraen (1843–1902), astronoom, saanud hariduse Heiligenstadtis.
  • Karl Wisniewski (1844–1904), helilooja, töötas Heiligenstadtis alates 1885. aastast.
  • Hermann Iseke (1856–1907), luuletaja.
  • Martin Weinrich (1865–1925), katoliiklik pedagoog ja autor, saanud hariduse Heiligenstadtis.
  • Andreas Huke (1876–1962), poliitik, töötas ja elas Heiligenstadtis.
  • Walter Möllenberg (1879–1951), ajaloolane, suri Heiligenstadtis.
  • Ludolf Hermann Müller (1882–1959), protestantlik Saksimaa piiskop, oli olnud minister Heiligenstadtis.
  • Karl Paul Haendly (1891–1965), autor ja poliitik, suri Heiligenstadtis.
  • Karl Hackethal (1901–1990), poliitik, saanud hariduse Heiligenstadtis.
  • Herbert Haselwander (1910–1940), natslik ringkonnajuht Heiligenstadtis.
  • Erich Gerberding (1921–1986), näitleja, Heiligenstadti teatri liige.
  • Horst Keitel (sündinud 1928), näitleja, Heiligenstadti teatri liige 1946-1951.
  • Rudolf Richwien (sündinud 1928), neuroloog, pensionil Heiligenstadtis.
  • Johannes Dyba (1929–2000), Fulda piiskop, saanud hariduse Heiligenstadtis.
  • Joachim Meisner (sündinud 1933), Kölni peapiiskop, varem Aegidienkirche kaplan Heiligenstadtis.
  • Georg Sterzinsky (sündinud 1936), Berliini peapiiskop, varem Aegidienkirche kaplan Heiligenstadtis.
  • Heinz-Josef Durstewitz (sündinud 1945), katoliiklik dissident Saksa DV-s, nüüd praost Heiligenstadtis.
  • Reinhard Hauke (sündinud 1953), Erfurti abipiiskop, varem Aegidienkirche kaplan Heiligenstadtis.
  • Manfred Grund (sündinud 1955), poliitik, tegev Heiligenstadtis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]