Heiki Müür

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Heiki Müür (11. august 19328. aprill 1996) oli eesti majandusteadlane.

Teadlasena jõudis ta kandidaadi- ja doktorikraadini, õppejõuna sai professori kutse, organisaatorina töötas aastaid kateedrijuhataja ning dekaani ja prodekaanina.

Haridus ja töö[muuda | muuda lähteteksti]

Heiki Müür lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna 1954. aastal ning jätkas õpinguid Moskvas Plehhanovi-nimelise Rahvamajanduse Instituudi aspirantuuris. 1956. aastast oli ta Tartu Riikliku Ülikooli õppejõud, aastatel 1962–1965 raamatupidamise kateedri juhataja. Aastatel 1965–1968 ja 1974–1977 oli ta majandusteaduskonna dekaan. 1981–1986 oli ta Plaanikomitee uurimisinstituudi direktor. 1992. aastal töötas ta rahvamajanduse professorina ning Tartu Ülikooli majanduspoliitika ja riigimajanduse instituudi juhatajana. Aastatel 1986–1996 oli ta Tartu Ülikooli rahvamajandusharude ökonoomika kateedri juhataja.

Tänu Heiki Müüri tegevusele hakati majandusküberneetikuid Tartu Riiklikus Ülikoolis süsteemikindlalt koolitama 1967. aasta sügisel. Kateedrijuhatajana lõi ta tugev aluse uue õppesuuna arenguks Eestis. Sel ajal kujundati ka uue majanduseriala hea maine ning seeläbi toodi Tartu Ülikooli majandusteaduskonda hulgaliselt noori võimekaid õppureid. Ka rahvusvaheliselt on need teadmised tunnistatud oluliseks osaks akadeemilises, aga ka rakendusliku suunitlusega majandushariduses.

Ta motiveeris noori teadustööga tegelema. Majandusteaduskonna juures tekkisid mitmed uurimisgrupid, näiteks kujunes tugev töögrupp uurimaks töötingimuste seost töötajate haigestumise ja ajutise töövõimetusega ning sellest tulenevaid majanduslikke tagajärgi. Head tööalased suhted loodi ka kolleegidega Lätist ja Leedust ja osa neist toimivad tänaseni. Tema algatatud iga-aastase küberite päeva traditsioonist on tänaseks välja kasvanud majandusteadusteaduskonna vilistlasorganisatsioon Hermes.

Professor Heiki Müüril on oma roll selles, et Tartu ülikooli majandusteaduskond on praeguseks kujunenud majandusteaduse ja -hariduse arvestatavaks liidriks Eestis.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

1959. aastal sai ta majandusteaduste kandidaadiks, mida tänapäeval käsitletakse rahvusvahelise doktorikraadina (PhD). Majandusdoktori kraadi sai ta 1976. aastal. Korraliseks professoriks saab teda lugeda aastast 1978.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Rahvamajanduse planeerimine" (1971)
  • "Rahvamajanduse juhtimine ja planeerimine" (1964)
  • "Bilansimeetod ja planeerimine" (1965)
  • "Hinnad ja majandusreform" (1970)
  • "Rahvamajanduse planeerimine" (1971)
  • "Majandusteadus ja rahvamajandus" 1972-1974 (1975, toim.)
  • "Rahvamajandusbilanss ja planeerimine" (1987, koos Valve Kirsipuuga)

Lisaks[muuda | muuda lähteteksti]

Ta tundis huvi koduuuringute vastu ning oli Tartu Linna kodu-uurimise toimkonna liige. Tema eakaaslased mäletavad Heiki Müüri kui innukat tennisemängijat, kes lõi kaasa ka tennisesektsiooni tegevuse korraldamisel, olles Tartu tennisesektsiooni presiidiumi liige.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Heiki oli abielus Inge Müüriga ning neil sündisid poeg (Tõnis Müür) ja tütar (Tiiu Müür).

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]