Heiki Müür
Heiki Müür (11. august 1932 – 8. aprill 1996) oli eesti majandusteadlane.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Heiki Müür lõpetas Tallinna 2. Keskkooli 1950. aastal,[1] Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna 1954. aastal ja jätkas õpinguid Moskvas Plehhanovi-nimelise Rahvamajanduse Instituudi aspirantuuris. 1959. aastal kaitses ta majandusteaduste kandidaadi kraadi ja 1976. aastal majandusteaduste doktori kraadi.
Töö[muuda | muuda lähteteksti]
1956. aastast oli ta Tartu Riikliku Ülikooli õppejõud, aastatel 1962–1965 raamatupidamise kateedri juhataja, 1965–1968 ja 1974–1977 õigus-majandusteaduskonna dekaan, 1971–1981 majandusküberneetika ja statistika kateedri juhataja ning alates aastast 1978 korraline professor.
Aastatel 1981–1986 oli ta Plaanikomitee Majanduse ja Planeerimise Teadusliku Uurimise Instituudi direktor ja 1986–1996 Tartu Ülikooli rahvamajandusharude ökonoomika kateedri juhataja. 1992. aastal töötas ta rahvamajanduse professorina ning Tartu Ülikooli majanduspoliitika ja riigimajanduse instituudi juhatajana.
Heiki Müüri tegevuse tulemusena hakati TRÜ-s 1967. aasta sügisel süsteemikindlalt koolitama majandusküberneetikuid. Kateedrijuhatajana pani ta tugeva aluse uue õppesuuna arenguks Eestis. Sel ajal kujundati eriala hea maine ja toodi seeläbi TRÜ majandusteaduskonda hulgaliselt noori võimekaid õppureid.
Ta motiveeris noori teadustööga tegelema. Majandusteaduskonna juurde tekkisid mitmed uurimisgrupid, näiteks tugev töögrupp, mis uuris töötingimuste seost töötajate haigestumise ja ajutise töövõimetusega ning sellest tulenevaid majanduslikke tagajärgi. Head tööalased suhted loodi ka kolleegidega Lätist ja Leedust, osa neist toimivad tänaseni. Tema algatatud iga-aastase küberite päeva traditsioonist on tänaseks välja kasvanud majandusteadusteaduskonna vilistlasorganisatsioon Hermes.
Heiki Müüril on märkimisväärne roll Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kujunemisel majandusteaduse ja -hariduse arvestatavaks liidriks Eestis.[2]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Rahvamajanduse juhtimine ja planeerimine" (1964)
- "Bilansimeetod ja planeerimine" (1965)
- "Hinnad ja majandusreform" (1970)
- "Rahvamajanduse planeerimine" (1971)
- "Majandusteadus ja rahvamajandus 1972-1974" (1975, toimetaja)
- "Rahvamajandusbilanss ja planeerimine" (1987, koos Valve Kirsipuuga)[2]
Harrastused[muuda | muuda lähteteksti]
Ta tundis huvi koduuuringute vastu ning oli Tartu linna kodu-uurimise toimkonna liige. Heiki Müüri mäletatakse kui innukat tennisemängijat, kes lõi kaasa ka tennisesektsiooni tegevuse korraldamisel, olles Tartu tennisesektsiooni presiidiumi liige.[2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa oli sõjaväelane Paul Müür.
Ta oli abielus Inge Müüriga ning neil sündisid poeg Tõnis ja tütar Tiiu.