Harilik sirel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Harilik sirel
Syringa vulgaris 002.JPG
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond Õlipuulised Oleaceae
Perekond Sirel Syringa
Liik Harilik sirel
Ladinakeelne nimetus
Syringa vulgaris
L.

Harilik sirel (Syringa vulgaris) on õlipuuliste sugukonda sireli perekonda kuuluv heitlehine põõsas.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Sireli nimetus arvatakse tulenevat kreekakeelsest sõnast syrinx, mis tähendab seest õõnsat toru ja viitab sireli õõnsatele okstele[1].

Levila ja kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Looduslik levila on Balkanil ja Lõuna-Karpaatides. Eestis kasvatatakse kultuurtaimena. Kasvab ka poolvarjus ja kuivemal mullal.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Sirel on 2–5 (7) m kõrgune kõrge püstine põõsas või madal puu. Koor hallikaspruun, rõmeline. Noores võrsed rohekashallid või hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Vastakud lehed on nahkjad, terveservalised, südajase lehelabaalusega. Varisevad sageli rohelistena.

Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel. Lõhnavad väikesed õied asuvas suurtes, enamasti kahekaupa asuvates, tihedates kuni 20 cm pikkustes püramiidjates pööristes. Õied värvuselt lillad, sinised, violetjad või valged. Õitseb mai–juunis. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis–septembris.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Ennekõike kasutatakse ilutaimena hekkide rajamisel. Rahvameditsiinis kasutatakse värskeid sirelilehti mädaste haavade tohterdamiseks, lehetõmmis sobib haava pesemiseks. Sirelist tehtud preparaatidel on palavikku alandav, higile ajav ja põletikuvastane toime[1].

Sireli puit on kõva, tihke, raske ja kergesti poleeritav. Kasutatakse jalutuskeppide, rehapulkade jms tegemisel. Sireli puidust saab valmistada häid piipusid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]