Arutelu:Harilik kukerpuu
Lisatud tekst oli kopipeist. Pealegi kirjutati varasem jutt üle. --Epp 19. aprill 2016, kell 23:15 (EEST)
NSV Liidu? --Epp 20. aprill 2016, kell 14:39 (EEST)
- Looduslikult esineb Kesk- ja Lõuna-Euroopas. NSV Liidu Euroopa-osas alates Leningradi oblasti lõunaosast kuni Krimmi ja Põhja-Kaukaasiani.
Retsensioon[muuda lähteteksti]
1) Taim on 2–3 meetrit, harvemini 5 meetrit kõrge hargnev põõsas. -> võibolla oleks parem: Taim on 2-3 meetri, harvemini ka 5 meetri kõrgune hargnev põõsas. 2) Nii ,,Keemilises koostises kui ka ,,Kasutamises ravimtaimena on sõna karatinoidid, peaks olema -> karotenoidid, samuti on mõlema pealkirja all täpselt sama lause: ,,Kõik hariliku kukerpuu taimeosad sisaldavad mitmesuguseid alkaloide, neist kõige rohkem berberiini, mida leidub värsketes taimeosades 0,1–1.3%. Taime lehed sisaldavad C- ja E-vitamiini, karatinoide, orgaanilisi happeid (õunhape, sidrunhape) ja mineraalsooli. äkki võiks selle kuskil ümber sõnastada? 3) Noored võrsed kollakad või kollakaspunased, aga vanemad võrsed hallikad. -> Noored võrsed on kollakad või kollakaspunased, vanemad aga hallikad. 4) Lühivõrseid palju, lehed kinnituvad neile kimpudena. -> Taimel on palju lühivõrseid, mis kinnituvad neile kimpudena. 5) 1,5-3 cm laiad -> 1,5-3 cm laiused 6)Astel on muundunud lehed, vanematel võrsetel kolmeharulised, noortel aga hargnemata, 1-2 cm pikad. -> Hariliku kukerpuu muundunud lehed moodustavad astlaid, mis on vanematel võrsetel kolmeharulised, noortel aga hargnemata 1-2 cm pikkused. 7) Kollane õisik kobarjas, koosneb 15–25 õiest, 4-6 cm pikkustes ning sisaldav mett. -> Taime kollane õisik on kobarjas ning koosneb 15-25 4-6 cm pikkusest õiest, mis sisaldavad mett.
Kõik tähelepanekud on soovituslikud ning neid võib ka veel ümber sõnastada. Üldiselt on artikkel hea ning ülevaade asjalik. :) Raheltops
Retsensioon[muuda lähteteksti]
1) Rahvapäraseid nimetusi on peale barbariisi, kukerkuuse, paburitski ja paaberitsi veel. Raamatus Urmas Roht "90 kodumaist puittaime", kirjastus: HUMA, 2011 lk 32 on veel rahvapäraseid nimetusi: barbarits, kilgipuu, kassikusepuu, koerakusemarjad, pritspuu, taarirohud, äädikmari.
2) Kirjeldusele on märgitud viide 1 (Eichwald, K., Kask, M. "Eesti taimede määraja", Tallinn: Valgus, 1966.) aga antud raamatus pole sellist infot nagu artiklis on. Tegelikult tekst pärit hoopis sellest raamatust: E.Laas "Dendroloogia", kirjastus: Valgus, 1986, lk 278 (viide 3). Teksti on küll natuke muudetud aga lausete ümbersõnastamise käigus on muutunud laused raskestimõistetavaks. Peaks sõnastuse üle vaatama.
3) Piltidel marjad ja lehed tundub hariliku kukerpuu asemel olevat hoopis Thunbergi kukerpuu, kuna piltidel on taime lehtede servad Thunbergi kukerpuule omaselt siledad ja lehe tipp on ümar. Harilikul kukerpuul on leheservad saagjad ja lehetipp on teravam.
4) Peatükis keemiline koostis vale viide. Tekst pärit raamatust Urmas Roht "90 kodumaist puittaime", kirjastus: HUMA, 2011 lk 32 (antud juhul viide 5).
5) Kasutamise all esimese lõigu tekst on pärit raamatust 90 kodumaist puittaime, sellele aga pole viidatud.
6) Täpselt samad laused on keemilise koostise ja kasutamine ravimtaimena alapunktis.
7) On välja toodud, et droogina kasutatakse lehti ja juurt. Võiks lisada info selle kohta, kuidas neid kasutatakse (kas tehakse teed ja juuakse seda vms).
8) Viidetes võiks raamatute pealkirjad kirjutada väikeste tähtedega mitte trükitähtedega. Neljandas viites raamatu pealkirjas kirjaviga.
Üldiselt võiks kogu artikli sõnastuse üle vaadata ja keelelisi parandusi teha. --KPuusalu (arutelu) 4. mai 2016, kell 15:08 (EEST)
- Kui tekst on kopeeritud raamatust, siis viitamisest ei piisa, see tuleb ümber sõnastada. --Epp 5. mai 2016, kell 05:24 (EEST)