Keskkonnaharidus
Keskkonnaharidus (inglise keeles environmental education) on ühiskonnas käibivate looduskasutusse, üldökoloogiasse ja keskkonnaga seotud humanitaarharidusse puutuvate teadmiste, oskuste ja hoiakute ning väärtuste süsteemne edastamine[1].
Keskkonnahariduse laialdast õppekavadesse integreerimist on alates 1980. aastate teisest poolest tehtud eriti Põhjamaades. Seal on varem domineerinud loodusteaduslike ainete kõrval hakanud pearõhk minema keskkonnaga seotud ühiskonnateadustele.
Keskkonnahariduslikud asutused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis on loodud mitu keskkonnahariduskeskust ja loodushariduskeskust:
- Tartu Keskkonnahariduse Keskus
- Lehola Keskkonnahariduskeskus Tallinnas
- Pernova Hariduskeskus Pärnus
- Palade Loodushariduskeskus Hiiumaal
- Viitina Loodushariduskeskus Võrumaal
Loodushariduse andmisega tegelevad ka
Keskkonnahariduslike ettevõtmistega tegelevad ka looduskoolid — Palupõhja looduskool, Muraste looduskool, Mäe loodusmaja, Sagadi looduskool, Tipu looduskool.
17. oktoobril 2018 allkirjastasid Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja Eesti keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler keskkonnateadlikkuse ja -hariduse riikliku tegevuskava.[2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 31.01.2009)
- ↑ Kady-Ann Sutt (24. oktoober 2018). "Ministeeriumidel valmis ühine plaan keskkonnateadlikkuse ja –hariduse suunamiseks". Keskkonnaministeerium. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. detsember 2018.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [2] (vaadatud 31.01.2009)