Hans Lippershey

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Hans Lippershey
Lipperhey portrait.jpg
Sündinud 1570
Weser, Kleve hertsogkond, Saksa-Rooma riik
Surnud septembris 1619
Middelbrug, Holland
Elukoht Middelbrug, Holland
Rahvus sakslane, hollandlane
Teaduskarjäär
Tegevusala(d) prillivalmistaja
Töökohad poeomanik
Tuntumad tööd esimene teleskoop

Hans Lippershey (1570 – september 1619), tuntud ka kui Johann Lippershey või Lipperhey, oli saksa-hollandi päritolu prilliklaaside valmistaja.

Teda seostatakse tihti teleskoobi leiutamisega, ehkki pole teada, kas just tema oli esimene, kes teleskoobi valmistamisega hakkama sai.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hans Lippershey sündis aastal 1570 Weselis Lääne-Saksamaal. 1594. aastal kolis ta Zeelandi provintsi pealinna Middelburgi. Samal aastal ta abiellus. 1602. aastal sai Lippersheyst Zeelandi kodanik. Selle ajaga oli ta saanud meistriks prilliklaaside ja läätsede valmistamises ning asutas prillipoe. Ta jäi Middelburgi kogu ülejäänud eluks.

Teleskoobi leiutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Hans Lippershey valmistas teadaolevalt vanima refraktori, mille kohta leidub kirjalikke andmeid. Tema töö optiliste seadmetega sai alguse prilliklaaside valmistaja ametist, erialast, millega tegeleti alates 13. sajandist Itaalias Firenzes ja Veneetsias ning hiljem ka Saksamaal ja Hollandis.

Lippershey pöördus Hollandi parlamenti 2. oktoobril 1608, et saada patent aparaadile, mille abil saab "näha kaugel olevaid asju nii, nagu nad oleksid lähedal". Ta jõudis teisest hollandi leiutajast Jacob Metiusest vaid paar nädalat ette. Lippershey ei saanud patenti, sest sama leiutise patenti tahtis veel mitu leiutajat, kuid Hollandi valitsus tasus talle jooniste koopiate eest heldelt.

Lippershey taotlust patendi saamiseks mainiti saatkonna diplomaatilises aruandes, mille saatis Hollandisse Siiami kuningriigi kuningas Ekathotsarot. Teadet levitati oktoobris 1608 üle kogu Euroopa ning see inspireeris teisigi leiutajaid sarnaseid seadeldisi katsetama. Nende hulgas proovisid telskoopi edasi arendada näiteks itaallane Paolo Sarpi, inglane Thomas Harriot, kes kasutas omatehtud teleskoopi juba suvel 1609, ja Galileo Galilei, kes täiustas aparaati.

Selle kohta, kuidas Lippershey teleskoobi mõttele võis tulla, on erinevaid lugusid. Ühe versiooni järgi nägi ta oma poes kaht läätsedega mängivat last, kes vestlesid omavahel sellest, kuidas nad näevad kaugel olevat tuulelippu palju suuremana, kui vaatavad seda läbi kahe läätse. On ka pakutud, et teleskoobi mõttele võis tulla Lippershey õpipoiss või mõni teine teadlane.

Tema järgi on nime saanud Lippershey kuukraater ja väikeplaneet 31338 Lippershey.