Hans Lippershey
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2025) |
| Hans Lippershey | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
1570 Weser, Kleve hertsogkond, Saksa-Rooma riik |
| Surnud |
septembris 1619 Middelbrug, Holland |
| Elukoht | Middelbrug, Holland |
| Rahvus | sakslane, hollandlane |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | prillivalmistaja |
| Töökohad | poeomanik |
| Tuntumad tööd | esimene teleskoop |
Hans Lippershey (1570 – september 1619), tuntud ka kui Johann Lippershey või Lipperhey, oli saksa-hollandi päritolu prilliklaaside valmistaja.
Teda seostatakse tihti teleskoobi leiutamisega, ehkki pole teada, kas just tema oli esimene, kes teleskoobi valmistamisega hakkama sai. Ta oli esimene kelle kohta oli kirjalikke teateid, kuid et läätsede kombinatsioon võib kaugel asuvaid objekte näidata suuremalt, selle järelduse oskasid teha ka mitmed teised. Näiteks Roger Bacon väitis 13. sajandil, et ta valmistas läätsede kombinatsiooni, mis võimaldas tal näha kaugel asuvaid objekte nagu nad oleksid lähedal.[1][2]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Hans Lippershey sündis Weselis Lääne-Saksamaal. 1594. aastal kolis ta Zeelandi provintsi pealinna Middelburgi ja samal aastal ka abiellus. 1602. aastal sai Lippersheyst Zeelandi kodanik. Selle ajaga oli ta saanud meistriks prilliklaaside ja läätsede valmistamises ning asutas prillipoe. Ta jäi Middelburgi kogu ülejäänud eluks.
Teleskoobi leiutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Hans Lippershey valmistas teadaolevalt vanima refraktori, mille kohta leidub kirjalikke andmeid. Tema töö optiliste seadmetega sai alguse prilliklaaside valmistaja ametist, erialast, millega tegeleti alates 13. sajandist Itaalias Firenzes ja Veneetsias ning hiljem ka Saksamaal ja Hollandis.
Lippershey pöördus Hollandi parlamenti 2. oktoobril 1608, et saada patent aparaadile, mille abil saab "näha kaugel olevaid asju nii, nagu nad oleksid lähedal". Ta jõudis teisest hollandi leiutajast Jacob Metiusest vaid paar nädalat ette. Lippershey pikksilma optiline süsteem ei ole teada, kuid Metiuse pikksilm koosnes kumerläätsest ja nõgusläätsest, samuti kui Galilei teleskoop, ning suurendas 3 või 4 korda.[3] Lippershey ei saanud patenti, sest sama leiutise patenti tahtis veel mitu leiutajat, kuid Hollandi valitsus tasus talle jooniste koopiate eest heldelt.
Lippershey patenditaotlust mainiti saatkonna diplomaatilises aruandes, mille saatis Hollandisse Siiami kuningas Ekathotsarot. Teadet levitati oktoobris 1608 mujalgi Euroopas ning see inspireeris teisigi leiutajaid sarnaseid seadeldisi katsetama. Galileo Galilei sai sellest teada prantsuse diplomaadilt. Nende hulgas kes proovisid teleskoopi edasi arendada olid ka itaallane Paolo Sarpi ja inglane Thomas Harriot, kes väidetavalt kasutas omatehtud teleskoopi juba suvel 1609.
Selle kohta, kuidas Lippershey teleskoobi mõttele võis tulla, on erinevaid lugusid. Ühe loo järgi nägi ta oma poes kaht läätsedega mängivat last, kes vestlesid omavahel sellest, kuidas nad näevad kaugel olevat tuulelippu palju suuremana, kui vaatavad seda läbi kahe läätse. On ka pakutud, et teleskoobi mõttele võis tulla Lippershey õpipoiss või mõni teine teadlane. Kuid nagu ütles Galilei, oli teleskoopi võimalik valmistada selle alusel mis sellel ajal oli teda optikast ja valguse murdumisest. Kõige tuntum oli 1572. aastal Šveitsis trükitud raamat Alhazeni optikast ning selle raamatu levik võis olla ka põhjuseks, miks mitmed peaaegu samal ajal teleskoobi leiutasid.[4]
Tema järgi on nime saanud Lippershey kuukraater ja väikeplaneet 31338 Lippershey.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Telescopes in History" (PDF). caltech.edu (inglise).
- ↑ "Ancient Telescopes And Lenses". Astronomy Trek (inglise).
- ↑ "The Telescope". Galileo Project (inglise).
- ↑ "Opticae thesaurus". Internet Archive (ladina).