Hans Leberecht

Allikas: Vikipeedia

Hans Leberecht (1. detsember 1910 Peterburi10. november 1960 Tallinn) oli Eesti kirjanik.

Leberecht veetis lapsepõlvesuved Järvamaal Koordi külas emapoolse vanaema juures. Õppis 19351937 Leningradis Gorki-nimelises Kirjanduse Õhtuülikoolis. Osales Teises maailmasõjas Punaarmees. Hans Leberecht sai ENSV Kirjanike Liidu liikmeks 1949. aastal.

Aastatel 19451951 oli ta ajalehe Sovetskaja Estonia erikorrespondent. Ta oli aastast 1944 kuni surmani NLKP liige ja 19511955 ENSV Ülemnõukogu saadik.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutamist alustas Leningradis ning tema teoste esmatrükid on enamasti venekeelsed, eestindused aga autoriseeritud. Sai tuntuks jutustusega "Valgus Koordis". Käsitlenud ka tööliste elu ja sõjasündmusi.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Jutustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Valgus Koordis" (1949), kujutab kolhooside moodustamist ametliku ideoloogilise skeemi järgi
  • "Teel" (1951)
  • "Ühes majas" (1958)

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kaptenid" (1956)
  • "Sõdurid lähevad koju" (1957)
  • "Vassarite paleed" (1960)

Novellikogu[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Pronkssõrmus" (1961)

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tutvunud ajakirjanikuna kollektiviseerimisega Eesti külas, kirjutas Leberecht aastal 1948 oma olukirjelduse baasil romaani "Valgus Koordis", mis esitati kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst romaanivõistlusele, kuid ei leidnud žürii tähelepanu. Pärast selle liikmete poliitilist hurjutamist moodustati ENSV Ministrite Nõukogu korraldusel uus žürii ja see määras Leberechtile esimese auhinna.[1]
  • Stalini preemia 1949
  • Eesti NSV teeneline kirjanik 1959

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1960–1990 kandis Hans Leberechti nime praegune Ugala tänav.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Eesti kirjarahva leksikon, koost. O. Kruus, Tallinn, Eesti Raamat 1995, lk. 276

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]