Hanon Barabaner

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hanon Barabaner (sündinud 30. juulil 1933 Leningradis) on Eesti insener ja majandusteadlane, Tallinna aukodanik.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1951 – lõpetas Leningradi 367. keskkooli.
  • 1956 – lõpetas Leningradi Inseneri- ja Majandusülikooli (nüüd Peterburi Riiklik Inseneri- ja Majandusülikool, ИНЖЭКОН).
  • 1961 – lõpetas Üleliidulise Energeetikainstituudi.

1968 – lõpetas Eesti NSV Teaduste Akadeemia Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi aspirantuuri.

Tegevus insenerina[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1956–1957 – Üleliidulise trusti Energohimprom energeetikainsener (Leningrad).
  • 1957–1960 – Trusti Estonslanets peasoojustehnik (Eesti, Jõhvi).
  • 1960–1963 – kaevandusameti peainsener (Eesti, Kohtla-Järve).
  • 1963–1965 – Vabariigi monteerimistrusti peainsener (Eesti, Tallinn).
  • 1965-1967 – Üleliidulise Riikliku projekteerimisinstituudi Giproselstroi energiavarustuse peaspetsialist (Eesti, Tallinn, Moskva).

Nõukogude Liidu loode osa ja Eesti kütte- ja energeetilise kompleksi tehnilise ümberseadmestamise aktiivne osaleja (1957–1965).

Rahvusvaheliste põllumajandusobjektide juhtivarendaja Mongooliast Tšehhoslovakkiani (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu kaudu) (1965–1968).

Rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialist ja konsultant maakonnarajoonide ja linnade kommunaalmajanduse energeetika alal (1965–1995).

Teadustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1968–1974 – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi teadur.
  • 1974–1980 – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi vanemteadur.
  • 1980–1986 – juhtiv teadur, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi Teadusnõukogu liige.
  • 1986–1991 – juhtiv teadur, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Energeetikainstituudi Teadusnõukogu liige.
  • 1991–1995 – juhtiv teadur, Eesti Energeetikainstituudi Teadusnõukogu liige.
  • 1975–1991 – NSVL Teaduste Akadeemia Teadusnõukogu liige energeetika kompleksprobleemide alal.
  • 1980–1995 – ÜRO Majandus- ja Sotsiaalkomitee Energeetilise Komisjoni ekspert.

NSV Liidu esimese vabariikliku energiavarustuse programmi juhataja ja looja. Minu poolt väljatöötatud metoodika ja selle Eestis realiseerimise kogemuse alusel korraldati aastatel 1975–1980 taolisi uuringuid ka teistes NSV Liidu vabariikides ja muudes Majanduskaasabi Nõukogu riikides. Osalesin uuringutes juhtivkonsultandina.

NSV Liidu energeetikaprogrammi üks juhtivatest loojatest. Esines NSV Liidu Teaduste Akadeemia Presiidiumis ettekandega NSV Liidu Energeetika- ja Toiduprogrammi kooskõlastamise teemal.

1977. aastal oli üks esimesi, kes hakkas lähenema üldenergeetiliste ülesannete lahendamisele kompleksselt, ökoloogilisest, sotsiaalsest ja majanduslikust aspektist. Ettekanded NSV Liidu Teaduste Akadeemia Presiidiumil, Ameerika Rahvusakadeemias, rahvusvahelistel energeetika- ja majandusfoorumitel. Esimeste Melenjevi loengute "Uued ideed energeetikas" laureaat. Nüüd leidis see lähenemise üldise tunnustuse. NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituste kuldmedal põllumajandusobjektide elektrifitseerimise töödekompleksi eest.

Inseneri- ja teadustegevus on pärjatud mitmete valitsuse autasudega. Üks Euraasia Teadlaste Majandusklubi asutajatest (2008). 2010. aasta juulist on Klubi aseesimees. Klubi initsiatiivil korraldatakse iga aasta Rahvusvahelist Majandusfoorumit Astanas, millest võtab osa üle 70 riigi, Eestis loodud Vene Akadeemilise Seltsi aseesimees (2007).

Pedagoogiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1964. aastast loeb maailmamajanduse ja rahvusvahelise juhtimise, kaasaegse ettevõtte juhtimisaluste, sotsiaal- ja majandusprognoosimise, majandus- ja energeetika korraldamise, ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku lähenemise kaudu üldenergeetiliste ja tehniliste ülesannete lahendamise loengute kursust. Olen lugenud loenguid Eesti, Venemaa, Soome, Tšehhi, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, USA, Läti, Bulgaaria, Kasahstani, Valgevene ja teiste riikide kõrgkoolides.
  • 1993. aastast Rahvusvahelise Ökoloogilise ja Tehnilise Kolledži asutaja ja rektor.
  • 1997. aastast Sillamäe Majandus- ja Juhtimisinstituudi rektor.

2006. aastast Majandus- ja Juhtimisinstituudi ECOMEN rektor. Instituudis õpib peaaegu 1000 üliõpilast. See on ainus Euroopa Liidu kõrgkool, milles õppetöö 15 erialal on täielikult vene keeles. 2001. aastal sai instituut rahvusvahelise akreditatsiooni. Instituudi filiaalid on avatud Tallinnas, Sillamäel, Kohtla-Jävel, Narvas. Instituut aktiivselt realiseerib Bologna protsessi nõudeid ja soovitusi. Instituudile on väljastatud ISO-9001-2008 kvaliteedisertifikaat. Teeb koostööd enam kui 30 välisülikooliga, võtab osa programmist Erasmus.

Teaduspublikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Enam kui 200 teaduspublikatsiooni autor, mille hulgas on sellised monograafiad nagu: 1. Majandusrajooni energeetikamajanduse arenguperspektiivide määramine. 2. Regiooni energeetikakompleksi tõhutuse tõstmine 3. Baltimaade ja Valgevene NSV energeetika. 4. NSV Liidu loodeosa energeetika arenguprobleemid. 5. NSV Liidu loodeosa energiavarustussüsteemide kujundamine. 6. Energiasäästupoliitika põhisuunad arenenud kapitalistlikes riikides. 7. Akumuleeruv elektrisoojusvarustus. 8. Asulate soojavarustus maakondades. 9. Personalijuhtimise psühholoogia. Paljude monograafiate ja teadustööde kogumine teadustoimetaja. Õppeprogrammide, metodoloogiliste ja õppematerjalide autor ja kaasautor. Majandus- ja Juhtimisinstituudi teadustööde kogumiku toimetuse nõukogu esimees (iga aasta kaks kogumikku). Ajakirja Majandus, Finantsid, Uurimused toimetuse nõukogu liige. Euraasia majandusrevüü toimetuse nõukogu liige. Vene Akadeemilise Seltsi Teataja toimetuskolleegiumi liige. Üle 160 teadusliku ja publitsistliku artikli autor.

Teaduskraadid ja aunimetused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1973 Majandusteaduste kandidaat (majandusdoktor) (diplom МЭК № 020358)
  • 1977 Vanemteadur üldise energeetika erialal (diplom СН №001120)
  • 1997 Rahvusvahelise Turismiakadeemia professor (diplom АП № 0021)
  • 2002 Rahvusvahelise biosfääriteaduste akadeemia tegevliige-akadeemik (diplom nr 57).
  • 2007 Peterburi Riikliku Majandus- ja Inseneriülikooli audoktor (Teadusliku nõukogu 26. detsembri 2007 otsus)
  • 2009 Rahvusvahelise Teaduste Akadeemia Kõrgkooli korrespondentliige (Üldkoosoleku 11. märtsi 2009 otsus)
  • 2009 Uurali Riikliku Majandusülikooli emeriitprofessor (Teadusliku nõukogu 31. augusti 2009 otsus)
  • 2009 Kasahhi Majandusuuringute Instituudi emeriitprofessor (Teadusliku nõukogu 23. oktoobri 2009 otsus)
  • 2010 Euroopa Kaubandusakadeemia tegevliige-akadeemik, Akadeemia presiidiumi liige (Presiidiumi 22. juuli 2010 otsus)
  • 2010 Valitud Euroopa Kaubandusakadeemia Isikuks 2010 (Akadeemia 26. juuli 2010 otsus)
  • 2011 Rahvusvahelise Teaduste Akadeemia Kõrgkooli tegevliige-akadeemik (Akadeemia 30. märtsi 2011 otsus)