Hanon Barabaner

Allikas: Vikipeedia

Hanon Barabaner (vene keeles Ханон Зеликович Барабанер; 30. juulil 1933 Leningrad21. september 2022) oli Eesti insener ja majandusteadlane, Tallinna teenetemärgi kavaler.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Töö insenerina [1][muuda | muuda lähteteksti]

  • 1956–1957 – Üleliidulise trusti Energohimprom energeetikainsener Leningradis
  • 1957–1960 – Trusti Estonslanets peasoojustehnik Jõhvis
  • 1960–1963 – kaevandusameti peainsener Kohtla-Järvel
  • 1963–1965 – vabariikliku monteerimistrusti peainsener Tallinnas
  • 1965–1967 – Üleliidulise Riikliku projekteerimisinstituudi Giproselstroi energiavarustuse peaspetsialist Tallinnas ja Moskvas.

Nõukogude Liidu loode osa ja Eesti kütte- ja energeetilise kompleksi tehnilise ümberseadmestamise aktiivne osaleja (1957–1965). Rahvusvaheliste põllumajandusobjektide juhtivarendaja Mongooliast Tšehhoslovakkiani (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu kaudu) (1965–1968). Rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialist ja konsultant maakonnarajoonide ja linnade kommunaalmajanduse energeetika alal (1965–1995).

Teadustegevus[2][muuda | muuda lähteteksti]

  • 1968–1974 – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi teadur.
  • 1974–1980 – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi vanemteadur.
  • 1980–1986 – juhtiv teadur, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi Teadusnõukogu liige.
  • 1986–1991 – juhtiv teadur, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Energeetikainstituudi Teadusnõukogu liige.
  • 1991–1995 – juhtiv teadur, Eesti Energeetikainstituudi Teadusnõukogu liige.
  • 1975–1991 – NSVL Teaduste Akadeemia Teadusnõukogu liige energeetika kompleksprobleemide alal.
  • 1980–1995 – ÜRO Majandus- ja Sotsiaalkomitee Energeetilise Komisjoni ekspert.

NSV Liidu esimese vabariikliku energiavarustuse programmi juhataja ja looja. Tema välja töötatud metoodika ja selle Eestis realiseerimise kogemuse alusel korraldati aastatel 1975–1980 taolisi uuringuid ka teistes NSV Liidu vabariikides ja muudes Majanduskaasabi Nõukogu riikides. Osales uuringutes juhtivkonsultandina.

NSV Liidu energeetikaprogrammi üks juhtivatest loojatest. Esines NSV Liidu Teaduste Akadeemia Presiidiumis ettekandega NSV Liidu Energeetika- ja Toiduprogrammi kooskõlastamise teemal.

1977. aastal oli üks esimesi, kes hakkas lähenema üldenergeetiliste ülesannete lahendamisele kompleksselt, ökoloogilisest, sotsiaalsest ja majanduslikust aspektist. Ettekanded NSV Liidu Teaduste Akadeemia Presiidiumil, Ameerika Rahvusakadeemias, rahvusvahelistel energeetika- ja majandusfoorumitel. Esimeste Melenjevi loengute "Uued ideed energeetikas" laureaat. Nüüd leidis see lähenemise üldise tunnustuse. NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituste kuldmedal põllumajandusobjektide elektrifitseerimise töödekompleksi eest.

Inseneri- ja teadustegevus on pärjatud mitmete valitsuse autasudega. Üks Euraasia Teadlaste Majandusklubi asutajatest (2008). 2010. aasta juulist klubi aseesimees. Klubi initsiatiivil korraldatakse iga aasta Rahvusvahelist Majandusfoorumit Astanas, millest võtab osa üle 70 riigi, ta oli Eestis loodud Vene Akadeemilise Seltsi aseesimees (2007).

Pedagoogiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1964. aastast luges maailmamajanduse ja rahvusvahelise juhtimise, kaasaegse ettevõtte juhtimisaluste, sotsiaal- ja majandusprognoosimise, majandus- ja energeetika korraldamise, ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku lähenemise kaudu üldenergeetiliste ja tehniliste ülesannete lahendamise loengute kursust. Pidanud loenguid Eesti, Venemaa, Soome, Tšehhi, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, USA, Läti, Bulgaaria, Kasahstani, Valgevene ja teiste riikide kõrgkoolides.
  • 1993. aastast Rahvusvahelise Ökoloogilise ja Tehnilise Kolledži asutaja ja rektor.
  • 1997–2013 Sillamäe Majandus- ja Juhtimisinstituudi rektor.
  • 2006–2013 Majandus- ja Juhtimisinstituudi ECOMEN rektor.

Eesti Majandus- ja Juhtimisinstituut ECOMEN[muuda | muuda lähteteksti]

Koolis toimus õppetöö 15 erialal, ning oli täielikult vene keeles. 2001. aastal sai instituut rahvusvahelise akrediteeringu. Instituudi filiaalid asusid Tallinnas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Narvas. Instituut realiseeris Bologna protsessi nõudeid ja soovitusi. Instituut tegi koostööd enam kui 30 välisülikooliga ning võttis osa programmist Erasmus. 2013. aastal sattus instituut skandaali ning lõpetas tegevuse.[3]

Teaduspublikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Enam kui 200 teaduspublikatsiooni autor, mille hulgas on sellised monograafiad nagu:

  • Majandusrajooni energeetikamajanduse arenguperspektiivide määramine.
  • Regiooni energeetikakompleksi tõhususe tõstmine
  • Baltimaade ja Valgevene NSV energeetika.
  • NSV Liidu loodeosa energeetika arenguprobleemid.
  • NSV Liidu loodeosa energiavarustussüsteemide kujundamine.
  • Energiasäästupoliitika põhisuunad arenenud kapitalistlikes riikides.
  • Akumuleeruv elektrisoojusvarustus.
  • Asulate soojavarustus maakondades.
  • Personalijuhtimise psühholoogia.

Paljude monograafiate ja teadustööde teadustoimetaja. Õppeprogrammide, metodoloogiliste ja õppematerjalide autor ja kaasautor. Majandus- ja Juhtimisinstituudi teadustööde kogumiku toimetuse nõukogu esimees (iga aasta kaks kogumikku). Ajakirja Majandus, Finantsid, Uurimused toimetuse nõukogu liige. Euraasia majandusrevüü toimetuse nõukogu liige. Vene Akadeemilise Seltsi Teataja toimetuskolleegiumi liige. Üle 160 teadusliku ja publitsistliku artikli autor.

Teaduskraadid ja aunimetused [2][muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ratman, Anne (28.07.2018). "Nädala juubilar: HANON BARABANER 85". Kesknädal.
  2. 2,0 2,1 Hanon Barabaner ETISes
  3. "Majanduse ja juhtimise instituut lõpetab tegevuse". err.ee. 24.10.2013. Vaadatud 21.12.2021.