Gustav Samuel Leopold

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Wittelsbachide pfaltskrahv Gustav Samuel Leopold (12. aprill 1670 – 17. september 1731) oli Kleeburgi pfaltskrahv aastatel 1701–1731 ja Zweibrückeni hertsog aastatel 1718– 1731. Tema tiitlid olid Stegeborgi hertsog (Rootsis), Reini pfaltskrahv ja Baieri hertsog.

Ta oli viimane Wittelsbachide Kleeburgi liini meessoost liige valitsemas.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Gustav Samuel Leopold sündis Stegeborgi lossis Söderköpingi lähedal Adolf Johanni noorima pojana. Kuna vanemad kohtlesid õdesid-vendi kuuldavasti halvasti, siis aastal 1687 aitas Gustav oma õdedel Katarinal ja Maria Elisabetil põgeneda vanemate juurest Rootsi kuningliku õukonna kaitse alla, millest sai tolleaegses Rootsis skandaal.

Ta järgnes oma isale aastal 1689. Ta järgnes oma vennale Adolf Johann II-le Kleeburgi pfaltskrahvina aastal 1701 ja oma nõole, Rootsi kuningas Karl XII-le Zweibrückeni hertsogina aastal 1718. Kuninga surm tegi temast ka ühe vastuvõetava kandidaadi Rootsi troonile. Aastatel 1720–1725 oli tema residentsiks Jonas Erickson Sundahli ehitatud loss.

Gustav Samuel Leopold suri Zweibrückenis ja maeti Alexanderkirchesse. Olles oma Wittelsbachide haru viimane meessoost liige, päris tema territooriumid Zweibrücken-Birkenfeldi pfaltskrahv Christian III.

Hertsog Gustav lasi 1720. aastatel ehitada Zweibrückeni barokklossi, ehitajaks rootslane Jonas Eriksson Sundahl.

Rootsi poliitikas oli hertsog Gustav viimane mees isapoolse vanaema Katarina Vasa liinist. Pärast oma nõo, kuningas Karl XII surma sai Stegeborgi Gustavist üks vastuvõetavamaid kandidaate Rootsi ja Soome suurvürstiriigi troonile. Temast oleks edu korral saanud kuningas Gustav III. Kuid tema taha ei tekkinud Rootsis tugevat fraktsiooni ja tema järglusõigusi ajaloos eriti ei meenutata. Tema asemel sai Rootsi valitsevaks kuningannaks tema nõbu Ulrika Eleonora.

Hertsog Gustav suri kuningas Fredrik I valitsemisajal. Tema Rootsi õigused päris kas tema vennapoeg Karl Adolf Gyllenstierna, Ericsbergi krahv, või tema õde, pfaltskrahvinna Marie Elisabeth von Kleeburg, või nende nõbu, hertsog Karl Friedrich.

Abielu[muuda | muuda lähteteksti]

10. juulil 1707 abiellus Gustav Leopold Ludwigi tütre Dorotheaga. Abielu oli lastetu.

13. mail 1723 abiellus ta morganaatiliselt Louise Dorothea von Hoffmanniga. Naine pöördus aastal 1723 katoliiklusse ja Saksa-Rooma keiser tõstis ta 3. märtsil 1724 aadliseisusse kui Hoffmanni krahvinna. Ka nemad ei saanud lapsi.

Eelnev:
Adolf Johann II
Kleeburgi pfaltskrahv
1701–1731
Järgnev:
Christian III
Eelnev:
Rootsi kuningas Karl XII
Zweibrückeni hertsog
1718–1731