Guilin Shi
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2023) |
Guilin on linn ja piirkond Lõuna-Hiinas. Administratiivselt on Guilin ringkonna õigustega linn ehk Hiina 2. järgu haldusüksus ning see asub Guangxi autonoomse piirkonna kirdeosas. Guilini linn asub piirkonda läbiva Li jõe läänekaldal.
Guilini maastik on mägine, tooni annavad karstinähtused ja järsud lubjakivist kaljud ning nende vahel voolavad jõed. Ilusa, kergesti ligipääsetava mägimaastiku ja jõgede tõttu on Guilin populaarne turismipiirkond.
Li jõe äärde loodi esimesed asulad juba 314 eKr. Linna asutamisaastaks loetakse aga 111 eKr, kui Hani dünastia keiser Wu lõi Shi maakonna. Praeguse nime sai Guilin 1940. aastal, varem kandis linn Guizhou nime. Guilin on korduvalt olnud Guanxi provintsi pealinn.
2020. aastal elas Guilini piirkonnas 4 931 000 inimest[1] ja elanike arv suureneb, kasvades umbes 0,4% aastas. Guilini linnas elab umbes 1,2 miljonit inimest. Enamik elanikest on hani hiinlased, kuid mägedes ja külades on palju ka väiksemaid rahvusgruppe: miaod, tšuangid, jaod ja dongid.[2]
Guilinis asub rahvusvaheline lennujaam, mille koodid on IATA: KWL ja ICAO: ZGKL.[3]
Maastik ja vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]
Guilini maastik on erakordselt maaliline. Guilini linna ja suuremate jõgede ümber on maapind tasane, kuid sellest platoost tungivad välja järsud, sadu meetreid kõrged lubjakivist karstimäed ja -tornid. Haihambasarnaste mägede ahelikud pikad, mitmekihilised ahelikud loovad linnadele ja jõgedele muinasjutulise fooni. Kontrast linnalise kultuurmaastiku ja otse selle kõrval kõrguvate mägede vahel on väga ilus. Seetõttu on Guilin olnud Hiinas ilu poolest tuntud juba ammustest aegadest saadik.[4]
Karstimägede tõttu on piirkonnas palju koopaid, koski ja kanjoneid. Guilini sümboliks peetakse Elevandilondimäge Guilini vanalinna lähedal.[5]
Vaatamisväärsusi:
- Seitsme tähe koobas (mandariini: 七星岩; pinyin: Qīxīngyán)
- Roopilli koobas (mandariini: 芦笛岩; pinyin: Lúdí Yán)
- Yangshuo linn Li jõe ääres
- Xingpingi linn Li jõe käärus
- Longshengi ja Longji riisiterrassid
- Bajiao Zhai geoloogiline rahvuspark ja Danxia pinnavormid
- Li ja Yulongi jõed karstimägede vahel
Guilini karstimäed on osa ligi poole miljoni ruutkilomeetri suurusest Lõuna-Hiina karstisüsteemist. Karstiala on UNESCO kaitse all, Guilini piirkond kuulub kaitstava maastiku alla alates 2014. aastast.[6] Lisaks on piirkonnas ka punakast liivakivist ja konglomeraatidest koosnevaid Danxia tüüpi mägesid.[7]
Guilinis asub aastal 214 eKr rajatud 34 kilomeetri pikkune Lingi kanal (pinyin: Líng Qú), mis ühendab põhja omavahel poole voolav Xiangi jõe ja lõuna poole voolava Li jõge. Üldisemalt ühendab kanal Kesk-Hiina Jangtse jõgikonna Xi jõega, Lõuna-Hiina suurte jõgedega ning Lõuna-Hiina merega. Algselt loodi kanal sõjanduslikuks otstarbeks. Hiljem on see olnud kaubatee viljaka Jangtse tasandiku ning rahvarohke rannikuala, Hongkongi ja Macau ümbruse vahel. Kanal on endiselt hästi säilinud ning kasutusel nii niisutussüsteemi osana kui ka turismiatraktsioonina.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "China, Guangxi, 2020. aasta rahvaloendus". Country statistics - city population. 2020. Vaadatud 14. november 2023.
- ↑ "People and Customs of Guilin". Guilin China. Vaadatud 14. november 2023.
- ↑ "Guilin Liangjiang International Airport". China Travel. Vaadatud 14. november 2023.
- ↑ "Enchanting Guilin". Guanxi ülikooli veebileht. Vaadatud 14. november 2023.
- ↑ "Elephant Trunk Hill - Landmark of Guilin Landscape". China Discovery. Vaadatud 14. november 2023.
- ↑ "Lõuna-Hiina karstiala". UNESCO maailmapärandi nimistu. Vaadatud 14. november 2023.
- ↑ "Bajiao Zhai Geography Park". China Highlights. 21. juuli 2023. Vaadatud 14. november 2023.
- ↑ "Guilin Xingan Ling Canal". GuilinChina reisijuht. Vaadatud 14. november 2023.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]