Grigori Perederi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Grigori Perederi (maalitud 1919)

Grigori Petrovitš Perederi (vene keeles Григорий Петрович Передерий; 11. oktoober (vkj 29. september) 1871 Jeisk, Kubani oblast14. detsember 1953 Moskva) oli vene ehitusmehaanikateadlane ja sillaehitaja.[1]

Raudteetranspordi spetsialistina sai Perederi 1943. aastal 1. järgu teede ja ehituse kindraldirektori auastme.[2][3]

Haridustee ning akadeemilised kraadid ja kutsed[muuda | muuda lähteteksti]

Perederi lõpetas 1897. aastal Peterburi teedeinseneride instituudi.[1] 1909. aastal kaitses ta Peterburi Polütehnilises Instituudis doktorikraadi väitekirjaga "К теории расчета безраскосных ферм" ('Diagonaalideta fermide arvutuse teooriast')[2]. 1920. aastal valiti ta Petrogradi teedeinseneride instituudi professoriks[1]. Kõrgem atestatsioonikomisjon kinnitas 1934. aastal Perederi tehnikateaduste doktori teaduskraadi ja 1936. aastal professori kutse[1].

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta töötas sildade kateedri juhatajana aastatel 1920–1941 Leningradi Raudteetranspordi Inseneride Instituudis ja 1926–1930 ühtlasi Moskva transpordiinseneride instituudis.[2]

Perederi oli aastatel 1921–1922 Petrogradi teedeinseneride instituudi ja 1923–1927 Leningradi Tsiviilinseneride Instituudi rektor.[1]

Sillaehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Perederi on projekteerinud mitukümmend silda, paljusid neist ka ehitanud.[2]

1916. aastal korraldas Teedeministeerium piiratud osavõtuga konkursi mitmeavalise kahekorruselise konsooltala-sõrestiksilla projekteerimiseks üle Volga jõe Saratovis. Silla pikkuseks oli kavandatud 2,5 km ja suurima ava silde pikkuseks 160 m. Parimaks lahenduseks hindas komisjon professor Perederi konkursitöö. Kuigi konkursi võitja pidi saama õiguse koostada lõplik tööprojekt, seda siiski ei juhtunud. Järgnevatel aastatel oli ehituse teostus külmutatud, 1921. aastal võttis aga Rahvakomissaride Nõukogu vastu otsuse loobuda kahekorruselise silla ehitamisest Saratovis.[4]

1930. aastatel võttis Perederi osa Leitnant Schmidti silla rekonstrueerimisest, kus 19. sajandi keskel Stanisław Kierbedźi projekteeritud malmist kaarkandjad asendati keevitatud terastalakanduritega.[2]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Perederi kirjutas esimese raudbetooni-alase õpiku Venemaal – "Курс железобетонных мостов" (1912)[2]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]