Grif
Grif Tallinna lennusadamas (2012) | |
Teenistuskäik | |
---|---|
Nõukogude Liit/Venemaa Föderatsioon | |
Ehitaja | Tehas nr 532 |
Teenistuse lõpp | 1992 |
Saatus | läks firma Favora omandusse |
Teenistuskäik | |
Eesti | |
Nimi | Grif |
Teenistuses alates | 1992 |
Teenistuse lõpp | 2001 |
Saatus | maha kantud |
Staatus | muuseumieksponaat |
Laeva üldandmed | |
Klass ja tüüp | 1400 Grif |
Veeväljasurve | 39,7 t |
Pikkus | 23,8 m |
Laius | 5 m |
Süvis | 1,9 m |
Kere | alumiinium |
Peamasinad | 2 diiselmootorit M401A (1618 kW) |
Käiturid | 2 sõukruvi |
Kiirus | 29 sõlme |
Sõidukaugus | 1000 meremiili kiirusel 15 sõlme |
Meeskond | 9 |
Relvastus | 1x2-12,7 mm kuulipilduja |
Grif on Eesti mereväe kasutuses olnud Nõukogude Liidu päritolu Zhuk-klassi patrullkaater, mis seisab praegu muuseumilaevana Lennusadamas.
Ajalugu
Alus valmistati 1981. aastal Nõukogude Liidus tehasenumbriga 739 ja seda kasutati Nõukogude sõjalaevastiku koosseisus Väinamerel patrullimisel. Pardatähis oli R-67 ja nimeks Grif.
Eesti taasiseseisvumise järel 1991. aasta detsembris omandas firma Favora lahkuvalt Nõukogude armeelt kaks seda tüüpi laeva, mis pandi seisma Miiduranna sadamasse.[1] [2] Firma omandusest võeti laevad kaitseliitlaste poolt ära 8. juunil 1992 ja pukseeriti Lääne-Eestisse. Laevad olid seejärel Kaitsealgatuskeskuse või Kaitseliidu omanduses nimedega Erika ja Edgar.
Siiski osutus laevade pidamine omajatele üle jõu käivaks. Piirivalve polnud neist väidetavalt huvitatud. 1994. aastal võttis Eesti merevägi üsna kehvas seisus laevad lõpuks üle ja pukseeris Tallinna, kus said nimedeks Grif (P401) ja Leopard (P402).
25. mail 2001 arvati mõlemad amortisatsiooni tõttu kasutusest välja. Grif kingiti Eesti Meremuuseumile, Leopard lammutati. 2001. aasta sügisel sai Meremuuseumi poolt Pirita sadamasse toodud Grif tormis kahjustada ja uppus.[3] Alus tõsteti üles, parandati ja viidi hiljem Lennusadamasse, kus tõsteti kai peale.
Alates 2012. aastast on Grif Eesti Meremuuseumi Lennusadama ekspositsiooni osa.