Gottfried Wilhelm Osann

Gottfried William Osann

Gottfried Wilhelm Osann (26. oktoober 1797 Weimar – 9. september 1866 Würzburg) oli saksa keemik ja füüsik.

Osann oli ametniku poeg. Tema isa oli Weimari valitsusnõukogu liige Friedrich-Heinrich Osann. Tema vennad olid balneoloog Emil Osann (1787–1842) ja filoloog Friedrich Gotthilf Osann (1794–1858). Pärast isa surma abiellus ema Amalie Caroline Frederika (1766–1843) 1815 teist korda ja teine abikaasa Christian Gottlob von Voigt (1743–1819) oli samuti Weimari minister.

Gottfried Osann õppis Berliini, Jena, Erfurdi ja Erlangeni Ülikoolis. Neist viimase ta lõpetas, sai 1819 eradotsendiks ja töötas seal kuni 1821. aastani, seejärel töötas 2 aastat Jena Ülikoolis. Ta oli Tartu Ülikoolis keemia ja farmaatsia professor 1823–28. Sealtpeale töötas ta kuni surmani Würzburgi ülikoolis.

Koostöö Jöns Jacob Berzeliusega viis ta peaaegu ruteeniumi avastamiseni 1828. Nad lahustasid Uuralist pärit plaatinamaaki kuningvees ja sõelusid seda, mis järele jäi. Kui Berzelius ei leidnud midagi, siis Osann arvas, et avastas kolm uut metalli, ning nimetas need pluraaniumiks, ruteeniumiks ja poliiniumiks. Pluraaniumi nimi tuli sõnadest "plaatina" ja "Uural". Ruteeniumi nimi tuli sõnast Ruteenia, mis oli ladina sõna Venemaa kohta. Poliiniumi nimi tuli kreeka sõnast polia, mis tähendab hallijuukselist, ja see oli viide sõelutud jäägi värvile. Seda ei tohi segi ajada polooniumiga, mis avastati 70 aastat hiljem. Kuid metallide kogus oli väga väike, Osann ei suutnud neid isoleerida ja lõpuks loobus väidetest, et on metalle avastanud. Venemaa keemik Carl Claus suutis 1844 mõõdetavas koguses ruteeniumi eraldada ja tavaliselt nimetatakse just Clausi ruteeniumi avastajaks.

Suurem osa Osanni ülejäänud töödest kuuluvad küll füüsika alla, aga need käsitlevad galvanoplastikat ja elektrit ning on seetõttu tihedas seoses keemiaga. Keemiat ei puuduta vaid Osanni üksikud optika-alased tööd.