Gordon Allport

Allikas: Vikipeedia
Gordon Allport
Sünniaeg 11. november 1897
Surmaaeg 9. oktoober 1967, 1967 (69-aastaselt)
Amet kirjanik

Gordon Willard Allport (11. november 18979. oktoober 1967) oli USA psühholoog.

Ta sündis 1897. aastal Ameerika Ühendriikides Indiana osariigis arsti perekonnas. Siirdunud vanema venna eeskujul Harvardi ülikooli psühholoogiat õppima, lõpetas ta seal haridustee siiski majandusteaduse ja filosoofia erialal. 1919. aastal läks Allport mõneks ajaks Konstantinoopolisse inglise keelt ja sotsioloogiat õpetama. 1922. aastal omandas ta doktorikraadi psühholoogias ning töötas seejärel paar aastat Euroopas: Saksamaal Berliini ja Hamburgi ülikoolis ning Inglismaal Cambridge'i ülikoolis. Naasnud Ameerikasse, õpetas ta Harvardi ülikoolis kahel aastal isiksusepsühholoogia kursust, sai sealsamas 1942. aastal professoriks ja jätkas elu lõpuni tööd õppejõuna. Allport suri üsna kõrges eas 1967. aastal. [1]

Isiksuse teooria[muuda | muuda lähteteksti]

Allport on psühholoogias tuntud ühe kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Henry Sebastian Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. aasta väljaandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust. Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni (nt töökas), teised psüühilisi seisundeid (nt ärevuses), kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi (nt ebameeldiv), ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi (nt kleenuke). Allporti isiksuseteooria peamine põhimõte: inimene on see, millised on tema (juhtivad ja unikaalsed) iseloomujooned.

Iseloomujooned[muuda | muuda lähteteksti]

Isiksuse omadused on need, mis määravad ära käitumise iseärasused. Iseloomujooned määravad potentsiaalsete käitumisvariantide hulga, keskkond determineerib konkreetse variandi. Inimene tõlgendab maailma läbi oma isiksuseomaduste, seega näiteks optimistlik inimene omab kalduvust näha teistes optimismi.

Isiksusejoonte kategooriad:

Kardinaalsed isiksusejooned: üksikomadused, mis on inimese olemuseks ja enamuse käitumise aluseks. enamusel inimestest on ühe või kahe kardinaalse joone asemel Kesksed isiksusejooned: inimese peamised iseloomustajad, nende arv ühel inimesel on tavaliselt 5–10 (nt ausus, sotsiaalsus). Teisesed isiksusejooned: omadused, mis mõjutavad inimese käitumist harvem ettetulevates situatsioonides.

Iseloomujoonte liigid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ühised iseloomujooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused.
  • Individuaalsed iseloomujooned on personaalsed dispositsioonid ehk ühte inimest iseloomustavate omaduste komplekt.

Iseloomujoonte määratlemise kaheksa kriteeriumi:[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iseloomujooned (isiksuse jooned) on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on iga inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks.
  2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse põhijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest küljest kujundab harjumuste korduvus ka püsivaid iseloomujooni.
  3. Iseloomujooned toimivad käitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi välisstiimul äratab need. Näiteks ei jää seltsiva iseloomuga inimene passiivselt ootama olukorda, kus ta võib enda poole pöördujaga vestelda, vaid ta asub aktiivselt otsima võimalusi ja olukordi, et teiste inimestega suhelda.
  4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid ja lõpetamata lausete testi.
  5. Iseloomujooned on üksteisega suhtetoimes, omavahel seotud; nende vahel pole selgeid piire. Paljud jooned on isekeskis põimudes moodustanud inimese kordumatu isiksuse struktuuri.
  6. Iseloomujooned ei kujuta endast moraalsete või sotsiaalsete hinnangute sünonüüme. Allporti järgi peaksid personoloogid (isiksuse psühholoogid) uurima isiksust, mitte iseloomu (selle hinnangulises mõõtes).
  7. Iseloomujooni võib vaadelda nii konkreetse isiku kui ka ühiskonna kontekstis.
  8. Üksikute käitumisjuhtude või harjumuste lahkkõla mingi (määratletud) iseloomujoonega ei tõesta veel selle joone puudumist. Näiteks võib tööl korralikuks peetava inimese kirjutuslaud kodus olla pidevalt segamini, seltskonnas viisakas isik võib perekonnas lubada endale ebaviisakat käitumist.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend Floyd Henry Allport oli Syracuse'i ülikooli sotsiaalpsühholoogia ja poliitilise psühholoogia professor aastatel 1924–1956 ning külalisprofessor California Ülikoolis Berkeleys.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Studies in expressive movement (with Vernon, P. E.) (1933) New York: Macmillan.
  • Attitudes, in A Handbook of Social Psychology, ed. C. Murchison, (1935). Worcester, MA: Clark University Press, 789–844.
  • Personality: A psychological interpretation. (1937) New York: Holt, Rinehart, & Winston.
  • The Individual and His Religion: A Psychological Interpretation. Oxford, England: Macmillan, 1950.
  • Letters from Jenny. (1965) New York: Harcourt Brace Jovanovich.
  • Becoming: Basic Considerations for a Psychology of Personality. (1955). New Haven : Yale University Press. ISBN 0-300-00264-5
  • The Nature of Prejudice. (1954; 1979). Reading, MA : Addison-Wesley Pub. Co. ISBN 0-201-00178-0
  • The Nature of Personality: Selected Papers. (1950; 1975). Westport, CN : Greenwood Press. ISBN 0-8371-7432-5
  • The Person in Psychology (1968). Boston: Beacon Press
  • Pattern and Growth in Personality. (1961). Harcourt College Pub. ISBN 0-03-010810-1
  • Personality & social encounter. (1960). Boston: Beacon Press
  • Psychology of Rumor. [with Leo Postman] (1948). Henry Holt and Co. ASIN B000J52DQU

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kidron, A. (2005). Isiksus. Tallinn: Mondo