Mine sisu juurde

Allporti skaala

Allikas: Vikipeedia

Allporti skaala on ameerika psühholoogi Gordon Allporti poolt 1954. aastal välja töötatud ja raamatus "The Nature of Prejudice" avaldatud skaala, millega kirjeldatakse eelarvamuse ja diskrimineerimise protsessi astmeid.

Esimene aste on halvustavate väljendite kasutamine (inglise keeles antilocution), mida iseloomustab see, et enamuse liikmed teevad vähemuse arvel vabalt nalja ja kujutavad vähemusse kuulujaid negatiivsetes värvides. Seda on mõistetud kui vihakõnet (inglise keeles hate speech), mis Eesti seadusandluses vastab vaenu õhutamisele (Karistusseadustik § 151 lg 1). Esimese astme ohtlikkus, kuigi see iseenesest ei tundu enamusele kahjulik, ja on enamasti kaitstud sõnavabadusega, väljendub selles, et ta juhatab sisse skaala järgmised astmed.

Teine aste on vältimine, mis seisneb selles, et enamus väldib aktiivselt vähemuse liikmeid. Kuigi otsest kahju keegi ei tekita, tekib see iseenesest isolatsiooni tõttu.

Kolmas aste on diskrimineerimine. Vähemuse liikmetele ei anta võimalusi ega pakuta teenuseid, et takistada neil oma eesmärke saavutada. See on juba aktiivne kahju vähemusele. Vähemuse õigust võrdsetele võimalustele rünnatakse aktiivselt. Eesti seadusandluses liigitub see passiivse või aktiivse ebavõrdse kohtlemise hulka (Karistusseadustik §-d 152–153).

Neljas aste skaalal on füüsiline rünnak, mille sihtmärk on vähemuse vara, aga ka vähemusse kuuluvate isikute tervis ja elu. Füüsilise rünnaku näiteks on lintšimine, pogrommid ja muud võõravihast ajendatud vihakuriteod nagu ähvardamine, mõrv, piinamine, vägistamine.

Viies aste on hävitamine (eksterminatsioon), mis avaldub etnilises puhastuses või genotsiidis (Karistusseadustik § 90).