George Armitage Miller

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

George Armitage Miller (3. veebruar 1920 – 22. juuli 2012) oli üks kognitiivse psühholoogia rajajaid. Samuti aitas ta kaasa psühholingvistika ja üldisemalt tunnetusteaduse sünnile. Miller on kirjutanud palju raamatuid ja juhtinud WordNeti, arvutiprogrammide kasutatava võrguandmebaasi arendamist. Üks Milleri kuulsamaid teoseid on lühimälu mahu kohta: "The Magical Number Seven, Plus or Minus Two"[1], milles eksperimentide läbiviimise tulemusena avastati, et lühimälu maht on keskmiselt seitse ühikut. Seda tööd tsiteeritakse sagedasti nii psühholoogias kui ka kultuuriliselt laiemas kontekstis.

George A. Millerit, Jerome Brunerit ja Noam Chomskyt peetakse kognitiivse psühholoogia, mis asendas psühholoogias biheivioristliku mõtteviisi, loojateks.[2] Biheiviorismi asendumist kognitiivse mõttelaadiga nimetatakse ka kognitiivseks revolutsiooniks.

"Maagiline number seitse"[muuda | muuda lähteteksti]

William Jamesi aegadest peale on arvatud, et mälu koosneb lühiajalisest ja pikaajalisest mälust. Ehkki lühiajalise mälu mahtu peeti piiratuks, ei olnud täpselt teada, kui palju ühikuid/objekte lühiajalisse mällu korraga mahub. 1956. aastal avaldati Milleri teos "The magical number seven, plus or minus two", milles ta töömälu mahtu piiritles. Miller uuris inimeste mälu testidega, milles tuli vahetult vastata: näiteks paluti katseisikutel korrata esitatud numbreid-arve; stiimuli ja nime esitamisel tuli näiteks hiljem nime meenutada. Samuti uuris Miller tähelepanu ulatust, paludes katseisikutel kiiresti kokku lugeda objekte, mida esitati suuremas või väiksemas hulgas. Kõigis kolmes uurimisolukorras leidis Miller, et keskmine lühiajalise mälu maht oli seitse objekti.[1]

Miller ise suhtus seitsmesse kui lühiajalise mälu piirarvu ambivalentselt, ja tundis, et tema tööd on sagedasti valesti tõlgendatud.[3]

Ta leidis ühtlasi, et inimesed jätsid informatsiooni meelde känkudena mingisuguse skeemi alusel, ja ka siinkohal suutsid inimesed meelde jätta keskmiselt 7 känku.

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • George A. Miller (1963). Language and Communication. McGraw Hill. ASIN B000SRSOIK. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |authormask=, kasuta parameetrit (|author-mask=) (juhend)
  • George A. Miller (1965). Mathematics and Psychology (Perspectives in Psychology). John Wiley & Sons. ISBN 9780471604082. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |authormask=, kasuta parameetrit (|author-mask=) (juhend)
  • The genesis of language; a psycholinguistic approach; proceedings of a conference on language development in children. The MIT Press. 1966. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |editors=, kasuta parameetrit (|editor=) (juhend)
  • Frank Smith & George A Miller (1968). The Genesis of Language: A Psycholinguistic Approach. The MIT Press. ISBN 978-0262690225.
  • George A. Miller, toim (1973). Communication, Language and Meaning (Perspectives in Psychology). Basic Books. ISBN 9780465128334). {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |authormask=, kasuta parameetrit (|author-mask=) (juhend); kontrolli parameetri |isbn= väärtust: invalid character (juhend)
  • George A. Miller (1974). Linguistic Communication: Perspectives for Research. International Reading Association. ISBN 978-0872079298. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |authormask=, kasuta parameetrit (|author-mask=) (juhend)
  • George A. Miller (1975). The Psychology of Communication. Harper Androw-1975. ISBN 978-0465097074. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |authormask=, kasuta parameetrit (|author-mask=) (juhend)
  • George A. Miller & Philip N Johnson-Laird (1976). Language and Perception. Harvard University Press. ISBN 978-0674509474.
  • Linguistic theory and psychological reality. The MIT Press. 1978. ISBN 0262080958. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |editors=, kasuta parameetrit (|editor=) (juhend)
  • Psychology and biology of language and thought : essays in honor of Eric Lenneberg. Academic Press. 1978. ISBN 0124977502. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |editors=, kasuta parameetrit (|editor=) (juhend)
  • Sociology of Organizations (2 ed.). Free Press. 1981. ISBN 9780029129302. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |editors=, kasuta parameetrit (|editor=) (juhend)
  • Readings in Philosophy of Psychology, Volume II. Harvard University Press. 1981. ISBN 9780674748781. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |editors=, kasuta parameetrit (|editor=) (juhend)
  • George A. Miller, Eugene Galanter, & Karl H. Pribram (1986). Plans and the Structure of Behavior. Adams Bannister Cox Pubs. ISBN 0937431001.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  • George A. Miller (1987). Spontaneous Apprentices: Children and Language (Tree of Life). Seabury Press. ISBN 978-0816493302. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |authormask=, kasuta parameetrit (|author-mask=) (juhend)
  • George A. Miller (1987). Language and Speech. W H Freeman & Co (sd). ISBN 978-0716712978. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |authormask=, kasuta parameetrit (|author-mask=) (juhend)
  • George A. Miller (1991). Psychology: The Science of Mental Life. Penguin Books Ltd. ISBN 9780140134896. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |authormask=, kasuta parameetrit (|author-mask=) (juhend)
  • George A. Miller (1991). The Science of Words. W H Freeman & Co. ISBN 978-0716750277. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |authormask=, kasuta parameetrit (|author-mask=) (juhend)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Miller, G. A. (1956). "The magical number seven, plus or minus two: Some limits on our capacity for processing information" (PDF). Psychological Review. 63 (2): 81–97. DOI:10.1037/h0043158. PMID 13310704. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 26. märts 2009. Vaadatud 2. aprill 2014.
  2. Thomas M. Haugh II (6. august 2012). "George A. Miller dies at 92; pioneer of cognitive psychology". Los Angeles Times. Vaadatud 8. august 2012.
  3. "Georage A. Miller: The Psychology of Communication: Seven Essays: Review". Journal of Business Communication. 5 (2): 54–55. 1968. DOI:10.1177/002194366800500208.