Georg Luts

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Georg Luts (eesnimi ka Jüri; 11. aprill 1918 Viciebsk1. mai 2004 Lund) oli eesti päritolu Rootsi farmatseut.

Ta sündis Oskar Lutsu pojana Esimese maailmasõja ajal Viciebskis, kus isa Oskar teenis Vene sõjaväes. Perekond tuli 1918. aasta varasügisel Eestisse.[1]

Ta õppis Tartu Linna 15. Algkoolis ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis, lõpetas selle 1938. aastal. Aastatel 1938–1942 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Akadeemiliselt kuulus ta Korporatsioon Fraternitas Liviensisesse.

Sarnaselt isa Oskar Lutsuga oli ka Georg kirjandushuviline. Muu hulgas kirjutas ta enne trükkiminekut puhtalt ümber mitmeid isa käsikirju. Esimese kursuse tudengina pani 20-aastane Georg väsinud isale lubadust täites tema asemel koguni kirja följetoni "Saamuel Pliuhkam Tartu näitusel" (Postimees nr 231, 27. august 1938. Lk 9).[2]

Teise maailmasõja ajal teenis ta Saksa sõjaväes ning vahetult enne Eesti langemist Nõukogude kolmanda okupatsiooni alla põgenes ta Soome oma lelle Theodor Lutsu juurde ning sealt koos lelle perega Rootsi.

Ta töötas edaspidi Lundis farmaatsiaettevõtetes. Tema vanemad said alles oktoobris 1948 teada, et Georg on Rootsis elus.[2]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli kirjanik Oskar Luts ning ema oli Valentina Luts (sündinud Krivitskaja; 1892–1982).

Abielust rootslanna Ruth Ohlssoniga sündis Georg Lutsul 1959. aastal poeg Anders Erik Ohlsson, kes on samuti tegev farmaatsia alal.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Aivar Kull. "Oskar Luts". Ilmamaa. Tartu 2007. Lk 76
  2. 2,0 2,1 Aivar Kull. "Oskar Luts". Ilmamaa. Tartu 2007. Lk 285
  3. Alo Lõhmus. "Oskar Lutsu järeltulijad on truud apteegiteadusele ning kirjandusele". Maaleht nr 51, 22. detsember 2011. Lk 2...3

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]