Georg Knüpffer (1850–1901)
Georg Martin Knüpffer (3. august / 15. august 1850 Väike-Maarja – 21. detsember 1901 / 2. jaanuar 1902 Tallinn) oli Eesti vaimulik.
Õppis aastatel 1863–1869 Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Tartu ülikoolis õppis ta aastatel 1870–1872 ajalugu ja 1872–1877 usuteadust. Ordineeriti 4. aprillil / 16. aprillil 1877 Peterburis õpetajaks.
Knüpffer oli 1877. aastal Peterburi Jaani koguduse adjunktõpetaja. Kutsuti 15. juunil / 27. juunil 1877 Ambla Maarja koguduse õpetajaks, introdutseeriti ametisse 11. septembril / 23. septembril 1877. Jäi veebruaris 1891 emerituuri, elas seejärel Tallinnas.
Ta oli uues kirjaviisis välja antud Uue Testamendi korrektor. Pidas 1879. aastal II üldlaulupeol kõne, mis on koos veel kolme kõnega ära trükitud[1][2].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Carl Theodor Knüpffer ja vanaisa Georg Magnus Knüpffer olid Väike-Maarja koguduse õpetajad, vanaonu Arnold Friedrich Johann Knüpffer oli Kadrina Katariina koguduse õpetaja, vanavanaisa Friedrich Gustav Knüpffer oli Juuru Mihkli koguduse õpetaja. Teine vanaisa Dietrich Martin Luther oli Tallinna suurgildi oldermann ja ajakirjandustegelane. Tema vend Theodor Robert Wilhelm Knüpffer oli naistearst.