Geoffrey Goddu

Geoffrey Currier Goddu (sündinud 28. jaanuaril 1968) on USA filosoof.

Ta sai doktorikraadi 1996 Massachusettsi Ülikoolist Amherstist. Aastast 1996 õpetab ta Richmondi Ülikoolis, kus ta on filosoofiaprofessor.

Ta väidab, et mineviku muutmine on loogiliselt võimalik.

Looming

Ajaränd ja mineviku muutmine: (ehk kuidas end tappa ja jääda ellu ja jutustada)

Artiklis "Time Travel and Changing the Past: (Or How to Kill Yourself and Live to Tell the Tale)" väidab Goddu, et mineviku muutmine on loogiliselt võimalik.

Peaaegu kõik (näiteks Monte Cook, John Hospers, Gilbert Fulmer, Geoffrey Brown, Bob Brier, William Lane Craig, Larry Dwyer, John Earman, Antony Flew, Samuel Gorovitz, Richard Hanley, Paul Horwich, Murray MacBeath, Paul J. Nahin, Larry Niven, Hilary Putnam, J. J. C. Smart, Richard Swinburne) leiavad, et ajaränd ise on küll loogiliselt võimalik, mineviku muutmine aga mitte.

Kas saab teha mõnd mineviku osa või sündmust olematuks? Stsenaarium 1. Paul läheb minevikku ja tapab kolmeaastase iseenda, seejärel naaseb olevikku. Stsenaarium 2. Sarah sai just ajamasina valmis ja otsustab seda homme enda peal katsetada, rännates ühe ööpäeva tagasi. Ta paneb salvi põletushaava peale ja läheb magama. Hommikul loeb ta lehest, et ta on eelmisel päeval leitud surnuna äkitselt materialiseerunud masinast. Pildil on näha salv põletushaaval. Sarah hävitab masina. Tavaliselt öeldakse, et sellised stsenaariumid ei ole võimalikud. Näiteks Swinburne ütleb, et millegi muutmine tähendab selle tegemist teistsuguseks, kui ta mingil hetkel oli; aga ma ei saa teha asja mingil hetkel teistsuguseks, kui ta sel hetkel on, oli või saab olema, sest muidu tal sel hetkel mingi omadus on ja ei ole. Kas ei saaks mõni minevikuhetk niimoodi muutuda? David Lewis (David Lewis#Ajarännu paradoksid) ütleb, et hetk ei saa muutuda, sest tal pole ajalisi osi. Hetked ei eksisteeri eri hetkedel; parimal juhul saab öelda, et hetk eksisteerib iseendal. Aga kas see on loogiline tõde, et hetke sündmustel ei ole ajalisi osi? Võib-olla on ajal mitu mõõdet? Lewis ütleb, et kui ajal oleks kaks mõõdet, siis võiks sündmus olla ühes ajamõõtmes hetkeline ja teises jagatav. Seega see, et hetke sündmustel ei ole ajalisi osi, on empiiriline tõde, mitte loogiline tõde. Seega on väide, et mingi hetk oli ühel ajal ühesugune ja teisel ajal teistsugune, mõttetu või vastuoluline ainult empiirilisel eeldusel, et hetkedel ei ole ajalisi osi. Oletame, et hetkedel on ajalised osad, "hüperajad". Hetkede muutmine võiks siis olla nende muutmine hüperajas. Ühel hüperhetkel Paul tapetakse mingil hetkel ja teisel hüperhetkel teda sel hetkel ei tapeta. Vastuolu ei ole. Ei saa väita, et mineviku muutmine on loogiliselt võimatu, sest võimatus põhineb empiirilisel eeldusel.

Oletame, et videomakil on kell, mis näitab tavalist aega ("kellaaega"), ekraan aga näitab, kui palju aega on kassetil möödunud ("kassetiaeg"). Kui kassetti keritakse, siis kassetiaeg liigub palju kiiremini kui kellaaeg. Kassett võib mängida sama kassetiaja läbi kellaajas mitu korda erineva sisuga. Kujutleme universumit, kus on kaks ajamõõdet, mis on seotud umbes nagu kassetiaeg ja kellaaeg. Kassetiaeg on nagu tavaline aeg, kellaaeg nagu hüperaeg. Tavaaja sama kuupäev võib olla hüperaja eri aegadel. Kasseti ümbersalvestamine on nagu mineviku muutmine. On siiski üks oluline erinevus. Videomaki puhul muutuvad ainult need sündmused, mis üle salvestatakse. Aga Pauli ajarännud muudavad kõik alates tema saabumisest. Maki puhul ei ole lindi osad põhjuslikus seoses omavahel, vaid salvestuse allikaga. Tavaaja sündmused on aga omavahel põhjuslikus seoses. Kui Paul olevikku tagasi tuleb, peab ta elama ajarännul tehtu tagajärgedega. (Ka ajaränd tulevikku ei ole nagu maki edasikerimine: hüpe toimub nii hüperajas kui ka tavaajas. Hüpet hüperajas saab vältida, kui tulevikku rändamiseks kasutatakse reisi väga suurel kiirusel või kui üks hüperaja hetk vastab vahepealsele tavaaja vahemikule.) Hüperajas Sarah kõigepealt ei materialiseeru vastaval tavaaja hetkel. Hommikul ta loeb lehte ja seal ei ole temast juttu. Pärastlõunal Sarah läheb ajamasinaga tagasi tavaaja eelmisse päeva ja millegipärast sureb. Hüperaeg on nüüd hilisem kui tavaaeg. Eelmisse päeva saabumise hetkest lähevad tavaaja sündmused teistmoodi edasi kui eelmises versioonis. Järgmisel tavaaja (ja hüperaja) päeval avastab Sarah, et kui ta ajamasinat kasutab, siis ta sureb. Sarah hävitab ajamasina. Paradoksi ei teki, sest vähemalt hüperajas on Sarah juba läinud ajamasinasse ja ning selle tagajärgede tõttu ta seda hilisemal hüperajal ei tee. Kas nendes näidetes on tõesti tegu mineviku muutmisega? Sarah ega Paul ei lähe hüperajas tagasi, nii et hüperaja minevikku nad ei muuda. Aga nemad tajuvad tavaaega ja hoolivad ainult tavaajast. Kõik ajalooraamatud kirjeldavad tavaaega. Et pärast Pauli rändu minevikku tavaaja sündmuste tõene kirjeldus muutub, siis tuleb järeldada, et Paul muudab minevikku. Sama kehtib Sarah' ajarännu kohta.

Vastuväide I. Kahemõõtmeline aeg ja objektide ajaliste viilude kordumine on kujuteldamatud. Järelikult ei saa sidusas mudelis neid asju olla. Vastus. Sidusad asjad ei pea olema kergesti kujutletavad, näiteks hüperkuup. Ja enne Nikolai Lobatševskit tundus, et ühe tasandi kahte sirget, mis omavahel ei lõiku, kuid pole teineteisest konstantsel kaugusel, on absurdsed, kujuteldamatud, võimatud. Mitmemõõtmelisest ajast on kirjutanud ka C. T. Krishnama Chari ("A Note on Multi-Dimensional Time") ja Terence E. Wilkerson ("Time and Time Again").

Vastuväide II. Mudelis on ainsad reaalsed ajad hüperajad, nii et minevikku ei muudeta. Vastus. Miks võidakse arvata, et reaalsed ajad on ainult hüperajad? Sellepärast et võidakse arvata, et ajamasina nupule vajutades kutsub ta esile hüperajas järgnevad universumi seisundid. Pidades põhjuslikku järjestust ajalist järjestust määravaks, võidakse mõelda, et tegu ongi lihtsalt universumi seisundite muutumisega hüperajas. Kui Paul vajutab nupule, siis universum muutub hetkega selliseks, nagu ta oli kunagi minevikus, välja arvatud see, et nüüd on Paul oma ajamasinaga seal kohal. See ei ole minevik, vaid täiesti uus universumi seisund, mis on ühe minevikuseisundiga kvalitatiivselt väga sarnane. Selline maailm on küll loogiliselt võimalik, kuid erineb Goddu mudelist, sest nii põhjuslikud kui ka ajalised suhted on oluliselt erinevad. Goddu mudelis saavad objektide ajalised viilud omandada hüperajalise ulatuse. Selleks on tarvis ajamasinat. Kui Paul vajutab ajamasina nupule, siis mingi minevikuviil omandab hüperajalise ulatuse ning Paul oma ajamasinaga ilmub selle viilu teise punkti. (Sõltumatult mineviku muutmise võimalikkusest tekib epistemoloogiline probleem, kuidas kindlaks teha, kas ma rändan ajas või universum muutub: Roy A. Sorenson, "Time Travel, Parahistory, and Hume".)

Vastuväide III. David Lewis (David Lewis#Ajarännu paradoksid) ütleb tasandiliste kahemõõtmeliste ajamudelite kohta: kui rändur läheb lapsepõlve aega tagasi, siis ta ei kohta seal oma mängukaaslasi, sest neist lahutab teda aja teine mõõde. Nii ka siin: kolmeaastane Paul kellest saab ajarändur, ja kolmeaastane Paul, kes tapetakse on hüperajas eri hetkedel, ja sellepärast ajarändur ei jõua õigesse kohta. Vastus. Tõsi, hüperaja hetked on erinevad. Aga esiteks: nii nagu 30-aastane Paul on 3-aastase Pauli ajaline jätk, on teine 3-aastane Paul esimese ajaline jätk. Teiseks: Paul saabub õigesse kohta, sest universumi seisund, milles Paul saab kolmeseks, on põhjuslikult eelnev seisunditele mõlemas hüperajas. Kolmandaks: Paul jõudis õigesse kohta, sest lapse tapmine on lapse tapmata jäämise hüperajaline jätk, mis paikneb põhjuslikult õigesti, sest lapse sünd eelneb sellele põhjuslikult ja selle järgneb põhjuslikult universum, kus Pauli varasemat elu ei ole (Paul peab nüüd seal elama).

Vastuväide IV. Neid stsenaariume võib tõlgendada nii, et universum hargneb (Paul Sukys, Lifting the Scientific Veil) ja ühes harus ei muutu midagi ja ajarändur lihtsalt liigub ühest harust teise. Siin esitatu on lihtsalt üks hargneva universumi mudel ja mineviku muutmist hargneva universumi puhul ei toimu. Vastus. See pole oluline, et neid stsenaariume saab nii tõlgendada, sest tegu pole hargneva universumi mudeliga. Goddu väidab, et kas tema mudel ei ole hargneva universumi mudeli variant või siis on aja muutmine võimalik ka mõnes hargneva universumi mudelis. Kui hargnemine toimub nii, et harude vahel ei ole hüperajalist seost, siis see pole Goddu mudel. Kui aga selline seos on, siis on mineviku muutmine ka mõnes hargnevas mudelis ikkagi võimalik.

Vastuväide V. Kui see, et Paul elab üle kolme aasta, on universumi osa (muidu Paul ju ei saaks ajamasinat ehitada ja minevikku rännata), siis kuidas saab öelda, et minevikku muudeti? Kas see siis ei jää alatiseks mineviku osaks? Vastus. See jääb küll hüperajalise mineviku osaks, kuid mitte tavaajalise mineviku osaks.

Gilbert Fulmer ("Time Travel, Determinism and Fatalism") ütleb, et ajarändur ei saa minevikku muuta, sest ajaränd ei paneks mineviku korduma. Aga asi on hoopis selles, kas ta saaks panna minevikku korduma. See on võimalik, kui hetkedel on ajalised osad.

Kui möönda minevikku muutmise loogilist võimalikkust, siis paljud traditsioonilised ajarännu probleemid ja paradoksid kaovad. Näiteks Samuel Gorowitz kaebab, et kui ajaränd on võimalik, aga Paul ei saa kolmeaastast iseennast tappa, siis tema relv ei käitu nagu tavaline füüsiline ese või tahtliku teo mõiste ei tööta nagu tavaliselt. (Selle üle vaieldakse, kuivõrd Gorowitzi mured on neil eeldustel õigustatud: William Lane Craig, Larry Dwyer, Paul Fitzgerald, Gilbert Fulmer, Paul Horwich, David Lewis, Paul Thom, Kadri Vihvelin.) Kui mineviku muutmine on võimalik, langevad need mured ära. Kas ajarännu hüperajamudel päästab kõik ajarännu stsenaariumid, kus on tegu mineviku muutmisega? Võib-olla mitte. Näiteks järgmine stsenaarium ei oleks siinse mudeli järgi võimalik. Paul ja Sarah lähevad koos ajas tagasi ja muudavad kogemata minevikku. Nad hüppavad tulevikku, ja see ei meeldi neile. Nüüd nad lähevad jälle mineviku, "parandavad vea" ning lähevad algsesse tulevikku tagasi. Aga siinse mudeli järgi on paremal juhul võimalik minna ainult algsega väga sarnasesse minevikku, sest algne minevik on hüperajalises minevikus. Minevikku saab küll muuta, aga ainult nii, et ühtlasi käivitatakse uus tulevik.

Kas on selliseid mudeleid, mis võimaldavad minna tagasi algsesse tulevikku, aga ometi võimaldavad minevikku muuta? Ei tea. Kas saab olla siinsest mudelist erinevaid mudeleid, mis kooskõlaliselt võimaldavad mineviku muutmist? Tõenäoliselt. Argument, et mineviku muutmine on loogiliselt võimatu, põhineb empiirilisel eeldusel, et hetkedel pole osi. Kõlvata võib iga ajamudel, mis sellest eeldusest loobub.

Publikatsioone

• Time Travel and Changing the Past: (Or How to Kill Yourself and Live to Tell the Tale). – Ratio, 2003, 16 (1), lk 16–32.
• Banana Peels and Time Travel. – Dialectica, 2007, 61 (4), lk 559–572.
• What is a "Real" Argument? – Informal Logic, 2009, 29 (1), lk 1–14.
• Avoiding or Changing the Past? – Pacific Philosophical Quarterly, 2011, 92 (1), lk 11–17.
• Exemplification and Argument. – Canadian Journal of Philosophy, 2012, 42 (3–4), lk 235–254.
• Why We Still Do Not Know What a "Real" Argument Is. – Informal Logic, 2014, 34 (1), lk 62–76.

Välislingid

• Vana tutvustus ülikooli lehel