Garegin II

Garegin II (armeenia keeles Գարեգին Բ, kodanikunimega Ktritšh Nersisjan; sündinud 21. augustil 1951 Voskehatis Armeenias) on aastast 1999 Armeenia Apostliku Kiriku katoolikos.

Ta sündis aastal 1951 Voskehatis (asub Armaviri maakonnas) Armeenias. Aastal 1965 astus ta vaimulikku seminari, mis asub Etšhmiadzinis; seminari lõpetas ta aastal 1971. Aastal 1970 pühitseti ta diakoniks, aastal 1972 preestriks.

1970. aastate keskel teenis ta vaimuliku pastorina Saksamaal, õppides samal ajal Bonni ülikoolis. 1979. aastal naasis ta Etšmiadzini, misjärel jätkas akadeemilist haridusteed Vene Õigeusu Kiriku Moskva Teoloogiaakadeemia magistrantuuris, mis asus Moskva lähedal Zagorskis (nüüd Sergiev Posad).

1980. aastal määrati ta katoolikose Vazgen I dekreediga Ararati patriarhaalse piiskopkonna peavikaari abiks. Kolm aastat hiljem asus ta peavikaari ametikohale, saades samaaegselt 23. oktoobril 1983 piiskopiks. 1992. aastal tähistas tema teenistust ülendamine peapiiskopi auastmele. 27. oktoobril 1999, pärast katoliikose Karekin I surma, valis Armeenia Apostliku Kiriku Rahvusnõukogu peapiiskop Karekin Nersisjani 132. patriarhiks ja kõigi armeenlaste katoolikoseks.

Nagu märkis Oxfordi Ülikooli Idainstituudi professor Hrach Chilingiryan, oli Garegin II ajal kiriku juhtimise tsentraliseerimise peamiseks vahendiks Armeenia kiriku ühtsete põhikirjade kehtestamine kogu maailmas, mis tekitas kogukondades vaidlusi ja ebakõlasid.