Funktsionaalne keeleoskus

Allikas: Vikipeedia

Funktsionaalseks keeleoskus on võime kasutada keelt kõnes ja kirjas, nii et inimene saaks edukalt toime tulla õppimisel, tööl ja suhtlemisel.

Selleks on vaja juba funktsionaalse keeleoskuse arendamist alustada peres ning jätkata lasteaias ja koolis. Funktsionaalse keeleoskuse arendamise hulka kuulub: kirjutamisoskuse, kõnelemisoskuse, diskussioonioskuse ja lugemisoskuse arendamine. Keeleoskuse arendamist tuleb lõimida erinevate teemadega ja ainetega, mis võimaldab omandada rohkem teadmisi ja seostada varem õpitud teadmistega.[1]

Tänapäeva koolilaste/noorukite funktsionaalne keelepädevus on langenud. Näiteks on vähenenud raamatute lugemine, mis ei arenda mitte ainult lugemisoskust vaid ka õigekirjaoskust. Nutiseadmete massiline kasutamine suhtlemisel kahjustab keele õigekirjasoskust. "Õpilastele tuleb anda võimalus pidevalt ja mitmekülgselt suhelda, lugeda ja kirjutada, arendada oma loomevõimet, mis tekitab huvi nüansirikka ja tõhusa suhtluse, mitut liiki ja laadi tekstide ning keele vastu".

Funktsionaalse keeleoskuse arendamiseks tuleks arendada lastes:

  • Kõnelemist – arendada väljenduse sujuvust, tooni ja sõnakasutuse kohasust. Kõne ülesehitus sõltub kõne eesmärgist. Praktilise/suulise keele harjutamine toimub õpetajate ja õpilaste igapäevasuhtluses vabavormis, kuid õpilasi tuleks suunata kasutama asjalikku tooni ja vältima slängi. Kool peaks välja töötama keelelise etiketi reeglid, mis on teadvustatud ja kõigile rakendamiseks.
  • Kirjutamist – arendada õigekeelsust ja lausestuse loogilisust. Õpetaja peab andma eeskuju ehk olema nii keeleliselt korrektne. Õigekeelse harjutuste tegemine, essee või muu teksti kirjutamine aitab teadmisi kinnistada.
  • Lugemist – arendada loetu mõistmist, mille käigus lugeja leiab tekstist fakte, mõtteid, teavet ja ideesid ning oskab seostada neid varasemate teadmistega. Samuti oskab vastata teksti kohta esitatavate küsimustele.
  • Kuulamist – arendada konspekteerimist ja küsimuste esitamist. Oskab konspekteerida olulised fakte, mõtted, mõisted ning oskab esitada küsimused vastavalt teemale, mis aitab kinnistada teadmisi.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Ehala, M. (2017). Õpilase funktsionaalse keeleoskuse arendamine. Publitseerimata töö: loengu materjal.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Reet Kasik. Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.
  • Edgar Krull. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus 2000.
  • Põhikooli riiklik õppekava (2010).