Friedrich von Hohenzollern

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Markkrahv Friedrichi kujutis Nürnbergi püha Sebaldi kirikus

Friedrich von Hohenzollern (ka Friedrich von Brandenburg-Ansbach; 17. jaanuar 1497 Ansbach20. august 1536 Genova) oli Hohenzollernide dünastia Ansbachi (Franki) haru liige ja katoliiklik vaimulik.

Friedrichi isa oli Brandenburg-Ansbachi markkrahv Friedrich II, ema aga Sophie Poolast, Poola kuninga Kazimierz IV tütar. Tal oli üheksa venda ja seitse õde, ise kuulus ta pere nooremate laste hulka. Seetõttu valiti Friedrichile vaimulikukarjäär ning 1514. aastal asus ta koos endast aasta noorema venna Wilhelmiga õppima Ingolstadti ülikooli. Ta kuulus koos vennaga mõnda aega ka ülikooli rektoraati.

Kui Friedrichi kolmest vennast – Ansbachi markkrahvist Georgist, Preisimaa hertsogist Albrechtist ja hilisemast Riia peapiiskopist Wilhelmist – said 1520. aastatel alanud reformatsiooni ajal veendunud protestandid, siis Friedrich jäi truuks vanale usule. Selles mõjutas teda ilmselt tugevalt tema õpetaja Ingolstadtist, Johannes Eck, kes oli üks veendunumaid luterlusvastaseid teolooge ning kellega Friedrich jäi kirjavahetusse ka pärast ülikooli lõpetamist.

Friedrichi esimeseks vaimulikuks ametikohaks oli Salzburgi toomhärra oma, kelleks ta oli kuni 1530. aastani. Hiljem sai temast ka Würzburgi toomkapiitli liige (toomhärra), lõpuks toompraost ning 1529. aastal kerkis tema nimi üles ka võimaliku Riia peapiiskopi koadjuutori kandidaadina. Kuid et koadjuutoriplaani taga oli protestandist vend Albrecht, siis sai koadjuutoriks tema teine vend Wilhelm ning Friedrich suri 7 aastat hiljem Würzburgi toompraostina. Tema epitaaf on siiani Würzburgi toomkirikus.

Saksa talurahvasõja ajal (1524–1525) kaitses Friedrich von Hohenzollern komandandina Marienbergi linnust. Tema käsutuses oli 240 kaitsjat, kellest suur osa kuulus mõnda silmapaistvasse aadlisuguvõssa ning leidus ka mitmeid teisi Würzburgi toomkapiitli liikmeid.

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Friedrich von Hohenzollern Friedrich II (1460–1535), Ansbachi valitseja Albrecht Achilles (1414–1486), Brandenburgi kuurvürst Friedrich I (1371–1440), Brandenburgi kuurvürst
Elisabeth Baierist, Baieri hertsogi tütar
Anna von Sachsen (1437–1512) Friedrich II (1412–1464), Saksi hertsog
Margarethe Austriast, Ernst Raudse (Habsburgi) tütar
Zofia Jagiellonka (1465–1512) Kazimierz IV (1427–1492), Poola kuningas Jogaila (1351–1434), Algirdase poeg
Sophia Holszanyst (1402–1461), Jogaila viimane abikaasa
Elisabeth von Habsburg (1437–1505) Albrecht II (1397–1439), Saksa kuningas
Elisabeth von Luxemburg, keiser Sigismundi tütar

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]