Friedrich Michael

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Zweibrücken-Birkenfeldi pfaltskrahv Friedrich Michael (27. veebruaril 1724 Ribeauvillé'is, Alsace'is – 15. augustil 1767 Schwetzingenis) oli Wittelsbachide dünastia liige. Ta oli pfaltskrahv Christian III ja Karoline von Nassau-Saarbrückeni poeg ning Wittelsbachide Pfalz-Zweibrücken-Birkenfeldi haru liige. Ta oli Baieri kuninga Maximilian I Josephi isa.

Seitsmeaastane sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Friedrich Michael oli Pfalzi välimarssal, Mannheimi kuberner ja aastal 1758 lõpuks Saksa-Rooma riigi välimarssal, Reichsarmee ülemjuhataja Seitsmeaastases sõjas Friedrich Suure vastu. Pärast Roßbachi lahingut suutis ta purustatud keisriarmee taas üles ehitada, mille eest sai ta Maria Theresia sõjaväelise ordeni suurristi. 1758. aasta sügisel tungis ta Saksimaale, vallutas Sonnensteini kindluse ja piiras Leipzigit. Järgmisel aastal Leipzig, Torgau, Wittenberg ja Dresden vallutati. Ta kindlustas marssal Dauni Maxeni lahingus ja võitles võidukalt Strehleni lahingus. 1761. aastal astus ta oma kohalt tagasi ja andis keisriväed üle välimarssal Johann von Serbellonile. Pärast Hubertusburgi rahu sai Friedrich Michael ülemjuhatajaks Böömimaal ja sai hiljem salajase sõjalise konverentsi presidendiks.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Ta abiellus Pfalzi kuurvürsti Karl III Philippi lapselapse Maria Franziska von Sulzbachiga ja nad said viis last:

Tal oli ka ebaseaduslik poeg oma armukese, Louise Cheveau'ga:

  • Karl Friedrich Stephan (1767–1834)