Friedrich Michael
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2017) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Veebruar 2017) |
| Friedrich Michael | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
27. veebruar 1724 Ribeauvillé |
| Surmaaeg |
15. august 1767 (43-aastaselt) Schwetzingen |
| Amet | ohvitser |
| Abikaasa(d) | Maria Franziska von Pfalz-Sulzbach |
| Autasud | Kuldvillaku ordeni kavaler |
Zweibrücken-Birkenfeldi pfaltskrahv Friedrich Michael (27. veebruaril 1724 Ribeauvillé'is, Alsace'is – 15. augustil 1767 Schwetzingenis) oli Wittelsbachide dünastia liige. Ta oli pfaltskrahv Christian III ja Karoline von Nassau-Saarbrückeni poeg ning Wittelsbachide Pfalz-Zweibrücken-Birkenfeldi haru liige. Ta oli Baieri kuninga Maximilian I Josephi isa.
Seitsmeaastane sõda[muuda | muuda lähteteksti]
Friedrich Michael oli Pfalzi välimarssal, Mannheimi kuberner ja aastal 1758 lõpuks Saksa-Rooma riigi välimarssal, Reichsarmee ülemjuhataja Seitsmeaastases sõjas Friedrich Suure vastu. Pärast Roßbachi lahingut suutis ta purustatud keisriarmee taas üles ehitada, mille eest sai ta Maria Theresia sõjaväelise ordeni suurristi. 1758. aasta sügisel tungis ta Saksimaale, vallutas Sonnensteini kindluse ja piiras Leipzigit. Järgmisel aastal Leipzig, Torgau, Wittenberg ja Dresden vallutati. Ta kindlustas marssal Dauni Maxeni lahingus ja võitles võidukalt Strehleni lahingus. 1761. aastal astus ta oma kohalt tagasi ja andis keisriväed üle välimarssal Johann von Serbellonile. Pärast Hubertusburgi rahu sai Friedrich Michael ülemjuhatajaks Böömimaal ja sai hiljem salajase sõjalise konverentsi presidendiks.
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Ta abiellus Pfalzi kuurvürsti Karl III Philippi lapselapse Maria Franziska von Sulzbachiga ja nad said viis last:
- Karl II August (1746–1795)
- Klemens August Joseph Friedrich (1749–1750)
- Maria Amalie Auguste (1752–1828)
- Maria Anna (1753–1824)
- Maximilian I Joseph (1756–1825)
Tal oli ka ebaseaduslik poeg oma armukese, Louise Cheveau'ga:
- Karl Friedrich Stephan (1767–1834)