Friedrich Issak
Friedrich Issak (20. november 1915 Petrograd – 11. mai 1991 Tallinn) oli Eesti kergejõustiklane, korv- ja jalgpallur ning spordiajakirjanik.[1]
Ta lõpetas aastal 1935 Tartu Linna Poeglastegümnaasiumi. Aastatel 1936–1941 õppis ta Tartu Ülikoolis matemaatikat, loodusteadusi ja õigusteadust; ühelgi erialal ta ülikooli ei lõpetanud. Akadeemiliselt kuulus ta Üliõpilaste Seltsi Raimla.
Ta võitis Nõukogude Liidu meistrivõistlustel odaviskes 1943., 1944. ja 1947. aastal kuldmedali, 1945. aastal hõbemedali ja 1946. aastal pronksmedali.[1] 1945 võitis hõbemedali ka granaadiviskes.[1] 1940, 1946–1947 tuli ta odaviskes kolm korda Eesti meistriks.[1] 1938–1940 tuli ta Eesti meistriks ka korvpallis, mängides EASK meeskonnas.[1]
Aastatel 1944–1951 oli ta ajakirja Kehakultuur vastutav toimetaja.[1]
Friedrich Issak suri 11. mail 1991 Tallinnas ja maeti 18. mail 1991 Pärnamäe kalmistule.[2]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema abikaasa Aino Issak on tennisist ja kehalise kasvatuse õpetaja; nende poeg Jaak Issak on tennisist ja treener.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti kergejõustiklased
- Eesti korvpallurid
- Eesti jalgpallurid
- Eesti spordiajakirjanikud
- Tartu Riikliku Ülikooli parteialgorganisatsiooni liikmed
- Eesti NSV hävituspataljonlased
- 8. Eesti Laskurkorpuse koosseis
- Eesti NSV teenelised ajakirjanikud
- Üliõpilaste Selts Raimla liikmed
- Pärnamäe kalmistule maetud
- Sündinud 1915
- Surnud 1991