Friedrich I (Baden-Baden)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Friedrich I
Konradin.jpg
Friedrichi ja kuningas Konradini pistrikujaht, Codex Manesse (u. 1305)
Sündinud 1249
Alland, Austria
Surnud 29. oktoober 1268
Napoli, Sitsiilia kuningriik
Vanemad Hermann VI Badenist
Gertrud von Babenberg

Friedrich I Badenist (1249 – 29. oktoober 1268), Zähringite suguvõsa liige, oli Badeni ja Verona markkrahv, samuti Austria hertsog 1250. aastast kuni oma surmani. Hohenstaufenist kuningas Konradini kaasvõitlejana raiuti ka temal Napoli kuninga Charles I käsul pea maha.

Nõue Austriale[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis Austrias Allandis Švaabimaa Badeni markkrahvi Hermann VI (u.1226–1250) ja tolle naise Gertrudi (1226–1288) ainsa pojana. Gertrud oli viimase Babenbergist Austria hertsogi Friedrich II vennatütar ja pärijanna.

Kuna Austria hertsog Friedrich II tapeti 1246. aasta Leitha jõe lahingus, Babenbergide hertsogiliin hääbus. Badeni markkrahv Hermann VI tõstis abielu kaudu Gertrudiga Austria ja Steiermargi valduste pärimisnõude. Kuid pärast keiser Friedrich II surma 1250. aastal ei olnud tugevat keiserlikku autoriteeti tema tiitli maksmapanemiseks. Ehkki teda toetasid paavst Innocentius IV ja vastukuningas Hollandi Willem, ei saanud Hermann ülekaalu võimsa Přemysliidist Böömimaa kuninga Václav I ja tema sõjaka poja Otakar II tõstetud nõuete suhtes.

Oma isa surma ajal oli noor Friedrich Meißeni õukonnas, kuhu tema ema Gertrud oli põgenenud. Ta võis olla markkrahv Hermanni järglane Badenis, kus tema onu Rudolf I tegutses regendina. Oma ema kaudu ka Austria ja Steiermargi hertsogkondadele pretendeerinud Friedrich asus elama Viini lähedale. Kui aga Otakar II abiellus 1252. aastal Gertrudi tädi Margaretega ja liikus Austriasse, pidi ta taas põgenema, esialgu Steiermarki ja hiljem Sponheimi õukonda Kärntenis.

Seos Konradiniga[muuda | muuda lähteteksti]

Umbes 1266. aastast kasvas Friedrich Baieri hertsogi Ludwig II Wittelsbachi residentsis, kus ta sõbrunes Švaabimaa hertsogi Konradiniga, Saksamaa kuninga Konrad IV noore poja ja keiserliku Hohenstaufenite dünastia pärijaga. Temalt ootas Friedrich toetust oma võimunõuete jõustamisel.

Konradin ja Friedrich kuulevad oma surmaotsust, Johann Heinrich Wilhelm Tischbeini ajaloomaal (1784)

1267. aastal langetas ta saatusliku otsuse saata Konradini ekspeditsioonil Anjou Charlesi vastu, kelle paavst Clemens IV kroonis Sitsiilia kuningaks ja kes tappis 1266. aasta Benevento lahingus Konradini onu Manfredi. Konradin oli asunud 24. juulil 1268 Rooma, kuid Charles võitis 23. augustil otsustavalt Hohenstaufenite vägesid Tagliacozzo lahingus, pärast mida Konradin ja Friedrich põgenesid ja sattusid 8. septembril Torre Asturas Anziost lõuna pool vangi. Frangipani pooldajate poolt reedetuna ja kuningas Charlesile üleantuna jäid mõlemad Napoli Castel dell'Ovos alandavasse vangistusse. Kuningas ise mõistis nad surma; legendi järgi kuulsid nad otsusest malet mängides ja jätkasid ükskõikselt mängu. Konradinil ja Friedrichil raiuti 29. oktoobril Piazza del Mercatol avalikult pea maha.

Nende säilmed maeti algul kiiruga maha, kuid hiljem viidi Konradini ema Elisabethi Baierist käsul Santa Maria del Carmine kirikusse. Paavst Clemens suri kuu pärast hukkamist; Charles aga saadeti 1282. aasta Sitsiilia vespriga oma kuningriigist välja.

Eelnev
Hermann VI Badenist
Badeni markkrahv
1250–1268
koos Rudolf I-ga
Järgnev
Rudolf I Badenist