Mine sisu juurde

François de La Rochefoucauld

Allikas: Vikipeedia
François de La Rochefoucauld

François de La Rochefoucauld (15. september 1613 Pariis17. märts 1680 Pariis) oli prantsuse kirjanik, aforismiklassik, hertsog.

Võtnud oma tormilises nooruses kõrgaadlikuna osa kõikvõimalikest poliitilistest intriigidest (sealhulgas armuintriigidest), vandeseltsidest ja mässudest, pühendus ta kirjandusele alles vanemas eas, kui oli saanud lahingus raske näohaava. 1662 ilmusid ta "Memuaarid", mis kajastavad tema osalust Fronde'i liikumises, kusjuures autor kirjutab endast kolmandas isikus.

La Rochefoucauld' peateos on aforismikogu "Mõtisklused ehk Moraalsed sententsid ja maksiimid" (Réflexions ou Sentences et Maximes morales), mille juhtmõtteks on inimeste egoismi paljastamine. Nähes kõigi ülevate tunnete ja kõrgete vooruste taga eelkõige inimeste omakasupüüdlikkust, esitab La Rochefoucauld omamoodi inimkonna universaalse psühholoogia, mis sobiks kõikidele aegadele ja rahvastele. Aforismide üldistav, kohati abstraktne laad lähendab La Rochefoucauld' klassitsismi kunstimeetodile, autori üldine tundetoon aga on lähemal barokksuuna kirjanikele.

Abielus oli tal kaheksa last ja lisaks üks vallaslaps.

Molière kasutas teda "Misantroobi" prototüübina.

Näiteid aforismidest

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kui loll meid kiidab, ei näigi ta enam nii loll.
  • Meil kõigil on küllalt jõudu, et taluda teise õnnetusi.
  • Miski ei takista loomulikkust niivõrd kui soov loomulikuna näida.
  • Need, kes liialt kiinduvad pisiasjusse, muutuvad tavaliselt võimetuks suurte jaoks.
  • On üpris vähe inimesi, kes siiralt tahaksid kuulda enda kohta kogu tõtt.
  • Meie mistahes puudus on andestatavam kui kavaldamine, millega püüame seda puudust varjata.
  • On inimesi, kes poleks kunagi olnud armunud, kui nad poleks kuulnud kõneldavat armastusest.
  • Meelsamini räägitakse endast halba kui üldse mitte midagi.
  • Kiitust tagasi ajada tähendab soovi veel kord kiita saada.
  • Midagi ei anta nii heldelt kui nõuandeid.
  • Enamik ausaid naisi on nagu peidetud aarded: nad on väljaspool ohtu seepärast, et neid keegi ei otsi.
  • Õige sageli paistab meile teiste inimeste käitumine naeruväärne, kuna selle arukad ja kaaluvad põhjused on meie eest varjatud.

Teosed eesti keeles

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]