Frankenstein

See artikkel on Mary Shelley romaanist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Frankenstein (täpsustus).

---

"Frankenstein ehk Moodne Prometheus" (originaalpealkirjaga "Frankenstein; or, The Modern Prometheus") on Mary Shelley 1818. aastal kirjutatud romaan, mille nimitegelane on arst Victor Frankenstein, kes valmistab koletise.

Eesti keeles on "Frankenstein ehk Moodne Prometheus" ilmunud korduvalt Boris Kaburi tõlkes (värsid, kommentaarid ja järelsõna Astrid Reinla, esmatrükk sarjas Mirabilia 1984, kordustrükid 2002, 2007, 2018) ning Malvina G. Vogeli mugandusena Jana Linnarti tõlkes (1999)

Mary Shelley 1818. aasta gooti stiilis romaan jutustab loo noorest teadlasest Victor Frankensteinist, kes loob ebatavalise teadusliku eksperimendi käigus mõistusliku olendi, mis on kokku pandud erinevatest kehaosadest. Shelley hakkas lugu kirjutama 18-aastaselt Bathis elades ning esimene trükk avaldati anonüümselt Londonis 1. jaanuaril 1818, kui ta oli 20-aastane. Tema nimi ilmus esmakordselt teises trükis, mis avaldati Pariisis 1821. aastal.

Shelley loomingut mõjutasid tugevalt tema vanemad. Tema isa oli kuulus teosega „Poliitilise õigluse uurimine“ ja ema teosega „Naise õiguste õigustamine“. Isa romaanid mõjutasid ka tema Frankensteini kirjutamist. Nende romaanide hulka kuulusid „Asjad nii, nagu nad on“ ehk „Caleb Williamsi seiklused“, „St. Leon“ ja „Fleetwood“. Kõigi nende raamatute tegevus toimus Šveitsis, sarnaselt Frankensteiniga. Mõned Shelley romaanis esile kerkivad sotsiaalsete kiindumuste ja elu uuenemise teemad tulenevad teostest, mis tal olid. Teised kirjanduslikud mõjutajad Frankensteinis on Madame de Genlis'i „Pygmalion ja Galatée“ ning Ovidius, kes on käsitlenud ühiskonna probleeme uurivaid isikuid. Ovidius inspireeris ka Prometheuse kasutamist Shelley pealkirjas.

Romaanis on selgelt tunda John Miltoni teose "Kadunud paradiis" ja Samuel Taylor Coleridge'i teose "Vana meremehe jutt" mõju. Teoses "Prantsuse revolutsiooni Frankenstein" väidab autor Julia Douthwaite, et Shelley sai Frankensteini tegelaskuju loomiseks tõenäoliselt ideid Humphry Davy raamatust "Keemilise filosoofia elemendid", milles ta kirjutas, et

teadus on ... andnud inimesele võimed, mida võib nimetada loominguliseks; mis on võimaldanud tal muuta ja modifitseerida enda ümber olevaid olendeid ...

Romaani läbivad viited Prantsuse revolutsioonile ; tõenäoline allikas on François-Félix Nogaret Miroir des événemens actuels, ou la Belle au plus offrant (1790), poliitiline mõistujutt teaduse progressist, milles osaleb leiutaja nimega Frankésteïn, kes loob elusuuruse automaati.

Ekraniseeringud

Tummfilmid

• "Frankenstein" (1910);
• "Life Without Soul" (1915);
• "Il Mostro di Frankenstein" (1920).

Universal Horrori filmid

• "Frankenstein" (1931);
• "Frankensteini pruut" ("Bride of Frankenstein"; 1935);
• "Frankensteini poeg" ("Son of Frankenstein"; 1939);
• "Frankensteini vaim" ("The Ghost of Frankenstein"; 1942);
• "Frankenstein kohtub Huntmehega" ("Frankenstein Meets the Wolf Man"; 1943);
• "Frankensteini maja" ("House of Frankenstein"; 1944);
• "Dracula maja" ("House of Dracula"; 1945);
• "Abbott and Costello Meet Frankenstein" (1948).

Hammer Filmsi filmid

• "The Curse of Frankenstein" (1957);
• "The Revenge of Frankenstein" (1958);
• "The Evil of Frankenstein" (1964);
• "Frankenstein Created Woman" (1967);
• "Frankenstein Must Be Destroyed" (1969);
• "The Horror of Frankenstein" (1970);
• "Frankenstein and the Monster from Hell" (1974).

Veel tuntud filme

• "Mary Shelley Frankenstein" ("Mary Shelley's Frankenstein"; 1994)

Välislingid

• Peeter Olesk "Romaaniülikool: Mary Shelley "Frankenstein"" EPL, 21.06.2007