Franjo Tuđman
| Franjo Tuđman | |
|---|---|
 Franjo Tuđman (1996) | |
| 1. Horvaatia president | |
|
Ametiaeg 30. mai 1990 – 10. detsember 1999 | |
| Eelnev | Ametikoht loodi |
| Järgnev |
Vlatko Pavletić (presidendi kohusetäitja) Stjepan Mesić (president) |
| 9. Horvaatia Sotsialistliku Vabariigi president | |
|
Ametiaeg 30. mai 1990 – 25. juuli 1990 | |
| Eelnev | Ivo Latin |
| Järgnev | Ametikoht kaotati |
| 1. Horvaatia Demokraatliku Liidu president | |
|
Ametiaeg 17. juuni 1989 – 10. detsember 1999 | |
| Eelnev | Ametikoht loodi |
| Järgnev | Vladimir Šeks (kohusetäitja) |
| Isikuandmed | |
| Sündinud |
14. mai 1922 Veliko Trgovišće, Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik |
| Surnud |
10. detsember 1999 (77-aastaselt) Zagreb, Horvaatia |
| Rahvus | horvaat |
| Erakond | Horvaatia Demokraatlik Liit (1989–1999) |
| Abikaasa | Ankica Žumbar (a. 1945) |
| Lapsed | Miroslav, Stjepan ja Nevenka |
| Alma mater | Zadari Ülikool |
| Elukutse | ajaloolane, poliitik, sõjaväelane |
Franjo Tuđman, vahel kirjapildis ka Franjo Tudjman[1][2] (frǎːɲo tûdʑman 
kuula ; 14. mai 1922 – 10. detsember 1999), oli Horvaatia poliitik, ajaloolane ja sõjaväelane. Ta oli 1990. aastal Jugoslaaviast iseseisvunud Horvaatia esimene president, olles ametis 30. maist 1990 kuni oma surmani 1999. aasta detsembris. Varem oli ta 1990. aasta maist juunini olnud Horvaatia Sotsialistliku Vabariigi üheksas ja viimane president.
Tudman sündis Veliko Trgovišće külas Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigis. Teise maailmasõja ajal võitles ta kommunistlike Jugoslaavia partisanide seas okupeeritud Jugoslaavias teljeriikide (eeskätt Saksamaa) vastu. Sõja lõppedes jätkas ta karjääri Jugoslaavia Rahvaarmees, töötades alates 1945. aastast peastaabi poliitilises osakonnas ning õppides aastatel 1955–1957 Belgradis Kõrgemas Sõjaväeakadeemias. 1960. aastal edutati ta kindralmajoriks.[3]
1961. aastal läks ta erru ja asutas Zagrebis Töölisliikumise ajaloo Instituudi, mis tegeles Jugoslaavia sotsialismi uurimisega. 1963. aastal sai Tuđman Zagrebi Ülikooli politoloogia teaduskonna juures "sotsialistliku revolutsiooni ja kaasaegse riikliku ajaloo" professoriks. 1965. aastal anti talle Jugoslaavia monarhiat käsitlenud väitekirja eest doktorikraad, kuid hiljem sattus oma rahvuslike vaadete pärast ta valitseva režiimiga ajalooküsimustes vastuollu. Aastatel 1965–1969 kuulus ta ka Horvaatia parlamenti. 1971. aastal osales ta Horvaatia kevade sündmustes ja mõisteti selle eest vangi,[3] ehkki Jugoslaavia presidendi Josip Broz Tito sekkumise tõttu pääses ta ettenähtust kergema karistusega ja vabanes kahe aasta pärast. Pärast Tito surma 1980. aastal kritiseeris ta üha enam valitsevat kommunistlikku korda ja mõisteti selle eest uuesti vangi.[3]
1989. aasta veebruaris asutas ta Horvaatia Demokraatliku Liidu (HDZ), mis nägi oma eesmärgina Jugoslaavia muutmist konföderatsiooniks või Horvaatia iseseisvust. HDZ võitis 42,5% häältega 1990. aastal toimunud Horvaatia esimesed parlamendivalimised ja Tuđmanist sai Horvaatia Sotsialistliku Vabariigi president.[3] Presidendina kehtestas ta uue põhiseaduse ja propageeris iseseisva Horvaatia riigi loomist. 1991. aasta 19. mail toimus riigis iseseisvusreferendum, mille poolt hääletas 93 protsenti osalenutest. 25. juunil 1991 kuulutas Horvaatia end ametlikult Jugoslaaviast iseseisvaks. Riigis elanud etnilised serblased, keda toetas Jugoslaavia armee ja valitsus, alustasid seepeale vastuhakku Tuđmani valitsusele ja riigis puhkes sõjategevus. 1992. aastal allkirjastati vaherahu, kuid sõjategevus oli levinud ka Bosnia ja Hertsegoviinasse, kus horvaadid võitlesid liidus bosnialastega. 1992. aasta oktoobris liit lagunes ning Tuđman asus koos Horvaatia Hertseg-Bosnia Vabariigi valitsusega võitlema bosnialaste vastu eesmärgiga ühendada kõik piirkonna etnilised horvaadid ühe riigi alla. Samm päädis ta jaoks rahvusvahelise kriitikaga ja 1994. aastal allkirjastas ta koos Bosnia ja Hertsegoviina presidendi Alija Izetbegovićiga Washingtoni leppe, mis lõpetas omavahelise sõja ja taastas ühise liidu serblaste vastu. 1995. aastal kiitis ta heaks relvajõudude operatsiooni Torm, mis sisuliselt lõpetas sõjategevuse Horvaatias. Ta valiti uuesti presidendiks nii 1992. kui ka 1997. aastal ja jäi ametisse kuni oma surmani 1999. aastal.
Kuigi toetajad on rõhunud tema rollile Horvaatia iseseisvuse saavutamisel, on kriitikud kirjeldanud teda autoritaarse presidendina. Tuđmani surma järgsed küsitlused horvaatide seas näitavad üldiselt tema kõrget toetust.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Franjo Tudjman". Encyclopedia Britannica. Vaadatud 5. juuni 2018.
- ↑ Traynor, Ian (12. detsember 1999). "Franjo Tudjman". The Guardian. Vaadatud 5. juuni 2018.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Riches, Christopher & Kavanagh, Dennis (2013). A Dictionary of Political Biography. Oxford University Press. lk 841. ISBN 9780192518439.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Franjo Tuđman – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
