Franjo Tuđman

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Franjo Tuđman
Franjo Tuđman
Franjo Tuđman (1996)
1. Horvaatia president
Ametiaeg
30. mai 1990 – 10. detsember 1999
Eelnev Ametikoht loodi
Järgnev Vlatko Pavletić (presidendi kohusetäitja)
Stjepan Mesić (president)
9. Horvaatia Sotsialistliku Vabariigi president
Ametiaeg
30. mai 1990 – 25. juuli 1990
Eelnev Ivo Latin
Järgnev Ametikoht kaotati
1. Horvaatia Demokraatliku Liidu president
Ametiaeg
17. juuni 1989 – 10. detsember 1999
Eelnev Ametikoht loodi
Järgnev Vladimir Šeks (kohusetäitja)
Isikuandmed
Sünniaeg 14. mai 1922
Sünnikoht Veliko Trgovišće, Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik
Surmaaeg 10. detsember 1999 (77-aastaselt)
Surmakoht Zagreb, Horvaatia
Rahvus horvaat
Erakond Horvaatia Demokraatlik Liit (1989–1999)
Abikaasa Ankica Žumbar (a. 1945)
Lapsed Miroslav, Stjepan ja Nevenka
Alma mater Zadari Ülikool
Elukutse ajaloolane, poliitik, sõjaväelane

Franjo Tuđman, vahel kirjapildis ka Franjo Tudjman[1][2] (frǎːɲo tûdʑman Helifaili info kuula ; 14. mai 192210. detsember 1999), oli Horvaatia poliitik, ajaloolane ja sõjaväelane. Ta oli 1990. aastal Jugoslaaviast iseseisvunud Horvaatia esimene president, olles ametis 30. maist 1990 kuni oma surmani 1999. aasta detsembris. Varem oli ta 1990. aasta maist juunini olnud Horvaatia Sotsialistliku Vabariigi üheksas ja viimane president.

Tudman sündis Veliko Trgovišće külas Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigis. Teise maailmasõja ajal võitles ta kommunistlike Jugoslaavia partisanide seas okupeeritud Jugoslaavias teljeriikide (eeskätt Saksamaa) vastu. Sõja lõppedes jätkas ta karjääri Jugoslaavia Rahvaarmees ja edutati viimaks kindralmajoriks. Errumineku järel uuris ta geopoliitikat ja sai 1963. aastal Zagrebi Ülikooli professoriks. 1965. aastal anti talle doktorikraad ajaloos, kuid hiljem sattus ta valitseva režiimiga ajalooküsimustes vastuollu ning pidi ülikoolist lahkuma. Hiljem osales ta Horvaatia kevade sündmustes ja vangistati selle eest 1972. aastal. Tänu Jugoslaavia presidendi Josip Broz Tito sekkumisele pääses ta ettenähtust kergema karistusega ja vabanes kahe aasta pärast. Järgnevalt elas ta kuni Horvaatia kommunistliku režiimi kokkuvarisemiseni, luues seejärel 1989. aastal Horvaatia Demokraatliku Liidu (HDZ).

HDZ võitis 1990. aastal toimunud Horvaatia esimesed parlamendivalimised ja Tuđmanist sai Horvaatia Sotsialistliku Vabariigi president. Presidendina kehtestas ta uue põhiseaduse ja propageeris iseseisva Horvaatia riigi loomist. 1991. aasta 19. mail toimus riigis iseseisvusreferendum, mille poolt hääletas 93 protsenti osalenutest. 25. juunil 1991 kuulutas Horvaatia end ametlikult Jugoslaaviast iseseisvaks. Riigis elanud etnilised serblased, keda toetas Jugoslaavia armee ja valitsus, alustasid seepeale vastuhakku Tuđmani valitsusele ja riigis puhkes sõjategevus. 1992. aastal allkirjastati vaherahu, kuid sõjategevus oli levinud ka Bosnia ja Hertsegoviinasse, kus horvaadid võitlesid liidus bosnialastega. 1992. aasta oktoobris liit lagunes ning Tuđman asus koos Horvaatia Hertseg-Bosnia Vabariigi valitsusega võitlema bosnialaste vastu eesmärgiga ühendada kõik piirkonna etnilised horvaadid ühe riigi alla. Samm päädis ta jaoks rahvusvahelise kriitikaga ja 1994. aastal allkirjastas ta koos Bosnia ja Hertsegoviina presidendi Alija Izetbegovićiga Washingtoni leppe, mis lõpetas omavahelise sõja ja taastas ühise liidu serblaste vastu. 1995. aastal kiitis ta heaks relvajõudude operatsiooni Torm, mis sisuliselt lõpetas sõjategevuse Horvaatias. Ta valiti uuesti presidendiks nii 1992. kui ka 1997. aastal ja jäi ametisse kuni oma surmani 1999. aastal.

Kuigi toetajad on rõhunud tema rollile Horvaatia iseseisvuse saavutamisel, on kriitikud kirjeldanud teda autoritaarse presidendina. Tuđmani surma järgsed küsitlused horvaatide seas näitavad üldiselt tema kõrget toetust.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Franjo Tudjman". Encyclopedia Britannica. Vaadatud 5. juuni 2018. 
  2. Traynor, Ian (12. detsember 1999). "Franjo Tudjman". The Guardian. Vaadatud 5. juuni 2018. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]