Finantsdistsipliin
Finantsdistsipliin on finantsressursside vastutustundlik ja jätkusuutlik haldamine ning kasutamine. See hõlmab teadlike otsuste tegemist kulutamise, säästmise, investeerimise ja laenamise kohta, eesmärgiga saavutada finantsstabiilsus ja finantsedu.[1]
Finantsdistsipliin täpsemalt[muuda | muuda lähteteksti]
Finantsdistsipliin on konkreetsete rahaliste (kulutamise ja säästmise) eesmärkide seadmine ja enese mõõtmine nende saavutamise suhtes. Kui finantsdistsipliin on kehtestatud, saab inimene astuda edasisi samme, et saada rahaliselt sõltumatuks. Rahaline sõltumatus tähendab piisavat raha oma elamiskulude katmiseks, sõltumata inimestest või konkreetsest tööandjast. See annab rahalise suuna, mis on piisavalt paindlik, et inimene saaks teha otsuseid lühi- ja pikaajaliste vajaduste põhjal, mitte oma rahaasjade vahetu seisuga. [2]
Finantsdistsipliin nõuab distsipliini, kannatlikkust ja pikaajalist vaadet. See hõlmab raskete otsuste tegemist kulutuste ja investeeringute osas, finantseesmärkide prioriteetide seadmist ja keskendumist suurele pildile. Distsipliin hõlmab ka finantsriskide teadvustamist ja nende minimeerimiseks vajalike meetmete võtmist, nagu investeeringute hajutamine ja piisava kindlustuskaitse säilitamine.
Üksikisikud ja ettevõtted[muuda | muuda lähteteksti]
Finantsdistsipliin on oluline nii üksikisikutele, ettevõtetele kui ka valitsustele, kuna see aitab neil vältida finantsraskusi ja saavutada oma finantseesmärke. Üks oluline finantsdistsipliinist aspekt on finantskirjaoskus. See hõlmab finantskontseptsioonide, nagu näiteks eelarvestamine, säästmine, investeerimine ja laenamine, ning finantsinstrumentide, nagu näiteks aktsiad, võlakirjad ja investeerimisfondid, mõistmist. Finantskirjaoskus võimaldab üksikisikutel ja ettevõtetel teha informeeritud otsuseid oma finantsressursside kohta ja vältida kalleid vigu. [1]
Üksikisikute jaoks hõlmab finantsdistsipliin eelarve loomist, kulutuste jälgimist ja raha säästmist erakorraliste olukordade ja tulevaste eesmärkide, näiteks pensionifondi jaoks. See hõlmab tarbetu võla vältimist ja informeeritud otsuste tegemist laenamise ja investeerimise osas.[1]
Ettevõtete jaoks tähendab finantsdistipliin rahavoogude haldamist, kulude minimeerimist ja kasvu võimaluste investeerimist finantsstabiilsuse säilitamisel. Samuti sisaldab see võla haldamist ja heade suhete hoidmist võlausaldajate ja investoritega. [1]
Valitsus peab järgima finantsdistsipliini, et tagada jätkusuutlik majanduskasv ja stabiilsus. See hõlmab avalike finantside vastutustundlikku ja läbipaistvat haldamist, võla minimeerimist ning avalikku infrastruktuuri ja sotsiaalprogrammidesse investeerimist, säilitades samal ajal tasakaalustatud eelarve.[1]
Kokkuvõtteks võib öelda, et finantsdistsipliin on finantsstabiilsuse ja pikaajalise finantsedu saavutamiseks ülioluline ning nõuab teadlike otsuste tegemist, riskijuhtimist ja finantskirjaoskust. Rahandusvaldkond hõlmab mitmesuguseid alamvaldkondi, millest igaühel on oma tehnikad ja meetodid, mida kasutatakse finantsotsuste tegemiseks, sealhulgas isiklik finantsjuhtimine, ettevõtte finantsjuhtimine, investeerimine, raamatupidamine ja maksustamine.
Eesti noorte teadlikkus finantsdistsipliinist[muuda | muuda lähteteksti]
2018. aastal SEB-s 18-25 aastaste noorte seas läbi viidud uuring näitas, et umbes 77% Eesti noortest säästab ning planeerib oma kulutusi igakuiselt. Säästmissummad kasvavad koos kuus teenitava sissetulekuga ning endiselt hoitakse säästusid kas oma pangakontol (34%) või sularahas (31%). Suurte säästmissummade puhul ei tunne noored huvi investeerimistooteid kasutada, ainult 14% neist, kes säästavad, uurivad kaasaegseid investeerimisvõimalusi. Kolmandik noortest säästab kuus rohkem kui 100 eurot ning peamine põhjus, miks raha kokku hoitakse, on nii suuremad ostud (24%) kui ka oma kodu soetamine tulevikus (22%). Reisimine, autoost ning muud isiklikud eesmärgid paiknevad säästmise prioriteetide nimekirjas kõige viimastel kohtadel. Viimasel kohal (2%) paiknevad kõik kaasaegsed tehnikaseadmed nagu mobiiltelefon, arvuti, tahvelarvuti. Noorte seas kasutatav finantsdistsipliin on positiivne tunnus, kuna see aitab neil viia ellu oma suuremad eesmärgid ning saada abi ka ootamatuste ja raskuste korral. [3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Kumar, Manmohan S. "1 Fiscal Discipline: Key Issues and Overview". IMF eLibrary. Vaadatud 24. märts 2023.
- ↑ Kennedy, LeeMarie (23. detsember 2021). "7 Ways to Achieve Financial Discipline". SoFi Learn. Vaadatud 27. märts 2023.
- ↑ Jänes, Kristi (19. juuli 2018). "Eesti noorte finantsdistsipliin on endiselt kõrgel tasemel". SEB.ee. Vaadatud 28. märts 2023.