FidoNet

Allikas: Vikipeedia

FidoNet on kakspunktühendustel põhinev ülemaailmne arvutivõrk.

Fidonet kasutas andmete edastamiseks võrgu sõlmede vahel tavalisi telefoniliine ja modemeid. Modemite andmeedastuskiirused olid reeglina vahemikus 1200-56000bps. Uuemal ajal levitatakse Fidonet uudistetahvlite teateid ja e-kirju üle Interneti.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

FidoNet oli algselt rajatud mittekaubandusliku võrguna 1984. aastal Tom Jenningsi poolt[1]. Aja jooksul said paljud teatetahvlisüsteemid (BBS, Bulletin Board Systems) FidoNeti protokollide toe ja arvutivõrk muutus arvutikasutajate vahelises suhtluses populaarseks. Fidoneti peamine kasutusaeg jääb 1990. aastate keskele. Kuigi FidoNeti kasutamine on võrreldes 1990ndatega dramaatiliselt kukkunud, on see siiski kasutusel paljudes riikides, eriti Venemaal, sh need, mis on nüüd kasutajatele saadaval koos Interneti ühendustega läbi telneti.

Fidoneti võrk Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis oli FidoNet populaarne ajal, kui internetiühenust veel ei olnud ning ka hiljem, kui internetiühendus tavatarbijale oli kallis. Fidoneti kasutamine Eestis vähenes peamiselt interneti leviku ning telefoni kõnealustustasu kehtestamisega 1999. aasta mais[2] Eesti Telefoni poolt.


                   __
                  /  \
                 /|oo \
                (_|  /_)
                 _`@/_ \    _
                |     | \   \\
                | (*) |  \   )) 
   ______       |__U__| /  \//
  / FIDO \       _//|| _\   /
 (________)     (_/(_|(____/

Algupärane FidoNet-i logo ascii-s


Tehniline struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Geograafiline struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

FidoNet on poliitiliselt jaotatud puu struktuuri. FidoNeti hierarhia koosneb vöönditest, piirkondadest, võrkudest, sõlmedest ja punktidest, mis on enam-vähem geograafiliselt jaotatud. Kõige kõrgem tase nendest on vöönd (Zone):

  1. Põhja-Ameerika
  2. Euroopa, ka endised Nõukogude Liidu riigid ning Iisrael
  3. Austraalia ja Okeaania
  4. Ladina-Ameerika, v.a Puerto Rico
  5. Aafrika
  6. Aasia (26. juulil 2007 eemaldati see ning tõsteti ümber 3. vööndisse)

Iga vöönd jaguneb piirkondadeks (Regions), mis omakorda jaguneb võrkudeks (Networks). Võrgud koosnevad üksikutest sõlmedest (Nodes).

FidoNeti aadressid ja sõlmenimistud[muuda | redigeeri lähteteksti]

FidoNeti aadressid sisaldavad vööndi numbrit, võrgu numbrit (regiooni numbrit) ja sõlme numbrit: vöönd:võrk/sõlm. FidoNeti struktuur võimaldab ka piirkonna, võõrustaja ja hub-i staatuste tähenduslikku markeeringut, kuid see staatus ei ole otseselt peaaadressis kajastatud. Näiteks Tulsa, Oklahoma, USA annab vööndi numbriks 1, regiooni numbriks 19, võrgu numbriks 170 ja sõlme numbriks 918. Sealse süsteemi FidoNeti aadress oleks 1:170/918. Regiooni kasutati halduslikel otstarvetel ja oli ainult osa aadressist, kui sõlm loendati otse regionaalse koordinaatori (Regional Coordinator) all.

FidoNeti poliitika eeldab, et iga FidoNet süsteem säilitab iga teise liikme süsteemi sõlmenimistut (nodelist). Igal sõlme kohta saadaolev info sisaldab süsteemi või teadetetahvlisüsteemi (BBS) nime, sõlme operaatori nime, sõlme asukohta, telefoninumbrit ja tarkvara suutlikkust. Sõlmenimistut (Nodelist) uuendatakse iga nädal, et ära hoida segavaid "kõnesid" sõlmedele, mis on välja lülitatud. Et teostada regulaarseid uuendusi, säilitavad iga võrgu koordinaatorid kohaliku süsteemilisti.

FidoNeti sõnumi saatmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teooorias peaks sõlm saatma sõnumid hub-ile. Hub, käitudes nagu teadete jaotuspunkt, edastaks selle võrgu koordinaatorile (Net Coordinator), kust edasi läheks see läbi regionaalse koordinaatori (Regional Coordinator). Teistesse vöönditesse saatmine toimuks läbi tsoonivärava(Zone Gate). Näiteks, 1:170/918 (node) -> 1:170/900 (hub) -> 1:170/0 (net coordinator) -> 1:19/0 (region coordinator) -> 1:1/0 (zone coordinator). Edasi edastataks see sihtpunkti sõlmedele.

Tegelikult ei ole kindlat suhet võrgu numbrite ja regioonide vahel. Mõnes FidoNet alas, enamasti 2. vööndis, seos regiooni ja võrgu numbri vahel on põimunud. Näiteks, 2:201/329 on võrgus 201, mis on regioonis 20, samal ajal kui 2:2410/330 on võrgus 2410, mis on regioonis 24. 2. tsoon seostab sõlme numbri hub-i numbriga, kui võrk on piisavalt suur, et sisaldada hub-e. Seda efekti võib näha nodelist-is, kui vaadata võrgu 2410 ehitust, kus sõlm 2:2410/330 on hub 300 all.

See ei puutu teistesse vöönditesse. 1. vööndis on olukord teine. 1. vöönd on lähtepunkt, ja kui moodustatakse tsoonid ja regioonid, siis eksisteerivad võrgud jaotatakse regionaalselt osadesse kindla formaadita.

Tehnilised iseärasused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andmete liikumine FTN süsteemides

FidoNet koosnes süsteemide ühildumiseks vajalikest mitmesugustest tehnilistest lahendustest. Kõige põhilisem oli FTS-0001, ja teised FidoNet süsteemid pidid vähemalt vastama selle süsteemi nõuetele. FTS-0001 määratleti:

  • Käitlusprotokollid (Handshaking protocols) - kasutati maileri tarkvara poolt selleks, et üksteist tuvastada.
  • Edastusprotokollid (Transfer protocols) (nt. XMODEM) - protokollid, mida kasutatakse FidoNet elektronposti sisaldavate failide edastamiseks süsteemide vahel.
  • Sõnumi formaat (message format) - võrgu sõlmede vahel edastatavate FidoNet sõnumite (elektronkirjade) formaat.
Fidoneti maileri qcc-0.57.1xe pealehe ekraanitõmmis. Ülal on näha kavandatavate ühenduste järjekord, all logis on näha süsteemi haldaja (SysOp) tegevused. Aktiivseid ühendusi pole.

Fidoneti sõlme ülesehitus ja tarkvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrgusõlmedes kasutati mitmesugust tarkvara. Funktsioonide järgi olid need järgmised:

  • Mailer on failide ja sõnumite edastamiseks süsteemide vahel. Mailer vastas telefonile, ja kui vaja, tegeles sissetulevate teadetega läbi FidoNeti transfer protokollide.
  • Teadetetahvlisüsteem (BBS) on kasutajaliideseks mis võimaldas helistajatel ja süsteemi omavahelist suhtlust. Paljud BBSid võimaldasid kasutajatel ka vahetada faile, mängida mänge jms.
  • Scanner/tosser oli elektronpostirakendus (näiteks FastEcho, FMail, TosScan and Squish). Elektronpostirakendus hakkaks tavaliselt tööle kui kasutaja sisestas uue FidoNet sõnumi, mis on vaja ära saata.

Hilisematel aegadel, loodi eraldiseisvad sõnumi lugejad ja redaktorid, mis olid sõltumatud teadetetahvlisüsteemi (BBS) tarkvarast.

Algupärast Fido BBS tarkvara ja teisi FidoNeti toetavaid programme 1980'ndatest aastatest tänapäeval mitmetel põhjustel enam ei kasutata, nt. probleemid seoses aasta 2000 probleemide (Y2K bug) ja ühilduvusega.

Mitmeid ketta-opsüsteemile DOS tehtud Fidonet mailer-id 1990ndate esimesest poolest nagu näiteks FrontDoor, Intermail, MainDoor ja D'Bridge on ka tänapäeval rakendatavad ilma modemita Windows keskkonnas, kasutades vabavaralist draiverit NetFoss Telnet FOSSIL ja virtuaalset modemit (Virtual Modem) nagu näiteks NetSerial.

Riistvara poolelt vaadates olid Fido süsteemid omal ajal (1990'ndatel) hästi varustatud, kiirete protsessoritega, ülikiirete modemitega ja asünkroonsete jadaväratitega 16550, mis olid sel ajal tõusujoonel.

FidoNews[muuda | redigeeri lähteteksti]

FidoNews on FidoNeti kogukonna infoleht. Iga nädal avaldatakse seda Hüüdnimega "The Snooze". Esimest korda anti uudiskiri välja 1984. aastal. Läbi ajaloo on seda välja antud erinevate isikute ja organisatsioonide poolt, sh International FidoNet Association.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Sadofsky, Jason Scott. "BBS: The Documentary". FIDONET Episode. May 21, 2005[1]
  2. Mai -- kurikuulsa kõnealustustasu kuu